Justiitsminister Kristen Michali sõnul nõuab kuriteo toimepanemisse sekkumine julgust ja kainet mõtlemist ning seda tuleb vääriliselt hinnata. Seetõttu palubki justiitsministeerium teatada sellistest tublidest inimestest, et neid saaks tunnustada kodanikujulguse aumärgiga.
„Kõik me soovime tunda end turvaliselt. Et niisugune tunne saaks tekkida ja levida, peame olema tähelepanelikud inimeste ja meie ümber toimuva vastu. Kodanikujulgus algab sellest, et kui näeme kaaskodanikku, suurt või väikest, hädas või kurja tegemas, siis anname sellest teada neile, kes on kutsutud ja seatud ohtu kõrvaldama,“ selgitas minister. „Kuid meie seas on neidki, kes teavitamise kõrval julgevad ka ise kriitilistesse olukordadesse sekkuda ja sel moel meie kõigi igapäevaelu turvalisemaks muuta. Kahtlemata väärib sekkumine teiste kaitseks suurt austust. Kutsun üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid kaaskodanikke, kes on käitunud keerulises olukorras julgelt ja väärikalt,“ lisas Michal.
Eelmistel aastatel on kodanikujulguse aumärgiga tunnustatud näiteks inimesi, kes on hoidnud ära relvastatud poeröövi, aidanud tabada roolijoodiku, pidanud kinni käekotiröövli, lõpetanud oma sekkumisega noorukite vandaalitsemise laste mänguväljakul.
Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast.
Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada kaaskodanike turvatunnet.
Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 10. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn või e-mailil [email protected].