Justiitsministeeriumi iga-aastase kriminoloogia- ja karistusõigusalaste üliõpilastööde konkursi 3000 euro suurune auhinnafond jagati tänavu kahe Tartu Ülikooli ja ühe Tallinna Ülikooli lõpetaja vahel.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on juba traditsiooniks saanud üliõpilastööde konkursi eesmärgiks edendada kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ning arendustegevust.
“Tahame innustada tudengeid neil teemadel kaasa mõtlema ja kirjutama ning soodustada koostööd valitsus- ja teadusasutuste vahel. Konkurss annab huvitava sissevaate probleemidele, mida noored on pidanud vajalikuks uurida ja igal aastal on tudengitöödest tulnud praktikate või seadusandluse muutmiseks ka häid ja julgeid ettepanekuid. Tudengite jaoks seisneb konkursi täiendav väärtus aga lisaks auhinnale selles, et nende ideed jõuavad kaugemale kui lihtsalt raamaturiiulisse. Ka seekordse konkursi tööde hulgas on mitmeid tähelepanuväärseid mõtteid ja käsitlusi justiitsvaldkonnas tegutsejatele, olgu see siis küsimus lapstunnistajate erikohtlemisest protsessis või küsimus, kas Eestis on karistustega ehk liiga karmiks mindud,"ütles Michal.
Konkursi läbi viinud justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Laidi Surva sõnul oli sel aastal konkursile esitatud tööde seas nii teoreetilisi, kui ka suhteliselt kitsa praktilise suunitlusega töid. „Erilist tähelepanu väärivad tudengid, kes oma analüüsi tarbeks lugesid läbi sadu kohtulahendeid ja määrusi. Samuti viidi läbi intervjuusid ning küsitlusi, et oma teemat süvitsi mõista või mingit teooriat kinnitada või ümber lükata,“ ütles Surva.
Tartu Ülikoolist pälvisid 1000-eurose rahalise preemia Karel Virks magistritööga „Riigi poolt isikule vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine” ja Timo Reinthali bakalaureuse töö “Dekriminaliseerimise vajalikkus ja võimalikkus Eestis” ning Tallinna Ülikoolist Saskia Kask magistritööga „Lapstunnistaja erikohtlemine kriminaalmenetluses”.
Lisaks märgiti aukirjaga ära neli tööd: Sergei Agajevi “Sõltuvushäirega kinnipeetavate rahulolu ravi kvaliteediga ja selle seos ravi motivatsiooniga”, Rauno Kirisi “Karistusjärgse kinnipidamise õiguspärasus dualistlikes süsteemides”, Rene Linaski “Jälitustegevuse alustamine Eestis läbi Euroopa õigusruumi prisma” ning Kaie Rosina “Euroopa Liidu roll karistusõiguse kehtestamisel”
Kriminoloogia- ja karistusõigusalasele üliõpilastööde konkursi korraldas justiitsministeerium esmakordselt 2006.aastal. Tänavu laekus konkursile 19 tööd ning esindatud olid nii magistri-, bakalaureuse-, kursuse- kui ka seminaritööd.
Konkursile esitatud töid hindas komisjon, mille koosseisu kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad.
Premeeritud tööd:
Saskia Kask otsis oma magistritöös „Lapstunnistaja erikohtlemine kriminaalmenetluses“ vastuseid küsimustele, kas ja kuidas tagatakse alaealiste kannatanute ja tunnistajate erikohtlemine kriminaalmenetluses, kahjustamata samas menetlust, ning mil määral on lapstunnistaja/ -kannatanu õigused ja huvid kaitstud kriminaalmenetluse seadustikus.
Timo Reinthali bakalaureusetöö „Dekriminaliseerimise vajalikkus ja võimalikkus Eestis“ eesmärgiks oli selgitada välja, kas Eesti karistusõiguses on vaja läbi viia dekriminaliseerimine ning pakkus selleks välja ka konkreetseid samme.
Karel Virksi magistritöö „Riigi poolt isikule vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine“ eesmärgiks oli uurida, kas justiitsministeeriumi poolt välja töötatud riigivastutuse seaduse eelnõus kavandatud regulatsioon kõrvaldab senises praktikas ilmnenud õiguslikud probleemid riigi poolt isikule vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonis.
Aukirjaga tööd:
Sergei Agajev uuris oma magistritöös „Sõltuvushäirega kinnipeetavate rahulolu ravi kvaliteediga ja selle seos ravi motivatsiooniga“ kuidas sõltuvushäirega kinnipeetavad, kellele on kohaldatud erineva intensiivsusega ravi, tajuvad pakutava teenuse kvaliteeti ning kuidas see on seotud nende ravi motivatsiooniga.
Rauno Kiris jõudis oma uurimistöös „Karistusjärgse kinnipidamise õiguspärasus dualistlikes süsteemides“ järeldusele, et Eestis 2009. aasta juulis kasutusele võetud karistusjärgse kinnipidamise instituut on põhiseaduspärane ning kooskõlas nii Euroopa Inimõiguste Kohtu kui ka Saksa Konstitutsioonikohtu praktikaga ning ühtlasi ka Saksa õiguskirjanduses valitseva arvamusega.
Rene Linaski bakalaureusetöö „Jälitustegevuse alustamine Eestis läbi Euroopa õigusruumi prisma“ eesmärgiks oli välja selgitada, kas vastupidiselt Euroopa õigusruumi praktikale rahuldatakse Eestis jälituslubade taotlused liiga kergekäeliselt.
Kaie Rosina magistritöö „Euroopa Liidu roll karistusõiguse kehtestamisel“ eesmärgiks oli uurida, milliseks kujuneb Euroopa Liidu roll karistusõiguse kehtestamisel Lissaboni leppe jõustumise järel.
Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud siin: http://www.just.ee/55934
Sergei Agajev ja Karel Virks justiitsministriga
Lugupidamisega
Valdek Laur
Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel: 620 8238
GSM: 534 26784