Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega muudetakse punamonumentide teisaldamine tõhusamaks

13.09.2022 | 14:33

Justiitsminister Lea Danilson-Järg saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis muudab edaspidi punamonumentide teisaldamise avalikust ruumist tõhusamaks. „Alates 24. veebruarist 2022, mil Vene Föderatsioon alustas sõda suveräänse Ukraina riigi vastu, on okupatsioonimonumentide eksponeerimine omandanud võrreldes varasemaga negatiivsema tähenduse, sest neid tajutakse agressiooni toetavate ja vaenu õhutavate sümbolitena. Sellest tulenevalt on järjest teravamalt üles kerkinud ka küsimus nende sobilikkusest avalikus ruumis,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg.
    • Jaga

 „Eestis on arvukalt rajatisi, eelkõige avalikkusele suunatud monumente, skulptuure ja  mälestusmärke, mis ei sobitu meie avalikku ruumi, ent tänaseni on puudunud üldine regulatsioon, mis keelaks selliste monumentide püstitamise ja eksponeerimise ning reguleeriks nende eemaldamist,“ märgib justiitsminister.

Kui seni tuli keelatud sümboolikat kandvate monumentide teisaldamisel tegutseda üldiste korrakaitse- ja karistusnormide alusel, siis nüüd kinnitatakse taoline nõue selgelt üle ka ehitusvaldkonna reeglites. Eelnõuga täpsustatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et ehitis, sealhulgas eelkõige avalikkusele suunatud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega avalikult eksponeerida sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Samuti nähakse seaduses ette riigile volitused selliste erirajatiste eemaldamiseks.          

Seadusega sätestatakse kolmekuune üleminekuaeg, mille jooksul peavad kõik eelnimetatud erirajatised olema  ehitusseadustikku lisatavate nõuetega kooskõlla viidud. Riiklikku järelvalvet ehitusseadustiku nõuete järgimise üle teostavad kohalikud omavalitsused. Seega, kui avalikkusele suunatud erirajatis ei vasta seadusele, on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada ehitise teisaldamine või muul viisil nõudega kooskõlla viimine. 

„Paljud kohalikud omavalitsused on antud tegevustega juba alustanud, näiteks Rakvere, Otepää, Nõo ja Türi vallad ning Tartu linn. Okupatsioonivõimu sümboliga mälestusmärke, monumente ja muid rajatisi asub üle Eesti, nii et muudatus puudutab tõenäoliselt enamikke kohalikke omavalitsusi,“ märgib justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Erirajatiste üle haldusjärelevalve teostajaks määratakse eelnõu kohaselt justiitsministeerium. Vaidluste lahendamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, kes saab anda hinnangu rajatise nõuetele vastavuse kohta.

Elisabet Mast

Avalike suhete nõunik