„Plaanitud muudatuste abil saavad meie prokuratuur, kohtud ja uurimisasutused edaspidi paremini ära kasutada rahvusvahelise koostöö võimalusi Eestis toimuvate kriminaalmenetluste tõhustamiseks. Samuti saab Eesti osutada senisest paremini abi teistele riikidele, tagades samas ka kahtlustatava või süüdistatava õiguste kaitse,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg. „Kuigi piiriülene koostöö kriminaalmenetluses toimub praegugi olemasolevate rahvusvaheliste kokkulepete ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatu alusel, oli sujuvama ja kiirema töö tagamiseks siiski vajalik luua eraldi seadus, mis sätestaks näiteks ka asutuste vahelise täpsema tööjaotuse, õigused ja kohustused,“ lisas ta.
Olulisi põhimõttelisi muudatusi uus seadus kaasa ei too. Eelnõuga soovitakse täpsustada kehtivat korda ning jõustada rahvusvahelistes kokkulepetes sisalduvaid norme senisest paremini.
Eelnõu koostamise käigus vaadati üle ja täpsustati Eesti õiguskaitseasutuste rollide jaotus rahvusvahelises süüteomenetlusalases koostöös. Näiteks on prokuratuuri rolli vähendatud lahendi täitmise alases koostöös, kus prokuratuuril ei ole sisulist puutumust. Muudetud on ka Harju Maakohtu kohtualluvust kriminaalmenetlusalases rahvusvahelises koostöös. Eelnõu kohaselt lähtutakse kohtualluvuse määramisel edaspidi koostöötaotluses puudutatud inimeste elukohast või juriidilise isiku asukohast Eestis.
Justiitsministri sõnul mõjub eelnõu vastuvõtmine positiivselt Eesti julgeolekule. „Piiriülesest kuritegevusest on tänapäeva globaliseerunud digiühiskonnas kujunenud üks olulisemaid ohuallikaid, mille vastu saavad riigid võidelda vaid üheskoos. Kui koostöö teiste riikide õiguskaitseasutustega muutub senisest selgemaks ja tõhusamaks, on Eesti elukeskkond turvalisem,“ selgitas justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Seaduseelnõuga saab tutvuda siin. Justiitsministeerium ootab eelnõule tagasiside kuu aja jooksul.