„Üks arutelu all olnud teema on erand, mis võimaldab ametiisikul teha otsust juriidilise isiku suhtes, millega ametiisik on seotud üksnes ametikohustuste tõttu. Näiteks olukord, kus ministeeriumi kantsler on määratud mõne ettevõtte või sihtasutuse nõukogu liikmeks, et seal omaniku huve esindada ning rääkida kaasa valdkonna äriühingute ja sihtasutuste tuleviku küsimustes,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
See erand on tekitanud küsimusi, kas ametiisik võib teha otsuseid ka iseenda kui füüsilise isiku suhtes. Justiitsministeerium näeb selle olukorra puhul väljatöötamiskavatsuses esimese eelistusena erandi kasutamist paremini selgitada ja valmistada selleks täpsemad juhised. Teine võimalus on erand seadusest kaotada, kuid see tooks omakorda kaasa mitmeid probleeme. Näiteks ei oleks võimalik sellisel juhul äriühingute tulevikku puudutavatel teemadel üldse kaasa rääkida, samas peab jääma võimalus näiteks ministeeriumi asekantslerit või mõnda muud eksperti valdkondlikesse ühenduste nõukogudesse kaasata.
Mitmeid küsimusi on tekitanud ka see, millal on arstid ja teised tervishoiutöötajad ametiisikud. Arst on kehtiva korruptsioonivastase seaduse järgi ametiisik näiteks töövõimetuslehe väljastamisel, töövõimetuse tuvastamisel, retsepti väljakirjutamisel, patsiendi uuringule saatmisel, ehk olukordades, kus ta täidab talle riigilt pandud ülesandeid, nende tegevuste tagajärjeks on mõne avaliku hüve (näiteks toetuse) saamine või mõni muu sarnane situatsioon. Olukordades, kus arst tegeleb patsiendi diagnoosimise ja ravimisega, ta ametiisik ei ole, nt patsiendi läbivaatusel või analüüsitulemuste väljastamisel. Samas uuringutele saatmise puhul võib arst siiski olla ametiisik, kuna see toob endaga kaasa kohustuse haigekassale ja arst peab enda lähedast ravides ennast seetõttu taandama.
Ühe lahendusena nähakse täiendava erandi lisamist toimingupiirangu juurde ning samuti arstide erialaliitude kujundatavate eetikareeglite ja haiglate sisekordade täiendamist piiripealsete juhtumite käsitlemiseks. „Muudatuse eesmärgiks on selguse loomine ja tagada, et arstid saaksid pikalt juurdlemata tegeleda oma põhitöö ehk ravimisega,“ selgitas justiitsminister.
Kolmas väljatöötamiskavatsuses käsitlemist leidev teema on toimingupiirangute erandite avalikustamine asutuste veebilehtedel, mida tuleb praegu teha kolmel juhul ehk ametiisiku asendamatuse, asutuse töökorralduse tagamise ning omavalitsuse eripära erandite puhul. Erandit ei tule avalikustada hädaseisundis tehtud või rutiinse otsuse puhul, üldakti (seaduse või määruse) puhul, pankrotihalduri tegevuse ning organisisese valimise puhul. Nendest kahel juhul võiks edaspidi kaaluda avalikustamist: hädaseisundi ning rutiinse otsuse puhul, kus kummalgi juhul pole ilmseid põhjuseid, miks erandi kasutamist põhjendama ei peaks.
VTK-s on välja pakutud kaks lahendusvarianti, millest ühe puhul saaks automaatse avalikustamise kohustuse asendada asutuse juhi või ametisse nimetamise õigusega isiku teavitamise kohustusega. Endiselt jääks igaühele alles võimalus avaliku teabe seaduse alusel vastavat infot välja nõuda.
Viimane ettepanek, mis väljatöötamiskavatsusega tehakse, on see, et huvide deklaratsioonides peaks tulevikus esitama andmed ka ühisrahastuse kaudu antud laenude ning tehtud investeeringute kohta.