27.06.2018 Justiitsministeerium kinnitab, et plaanib kohtutäitureid ja teisi võimalikke huvigruppe kaasata augustis toimuval ümarlaual ning samuti seaduseelnõu väljatöötamise käigus.
„Rõhutan, et täitesüsteemi ümberkorraldamiseks ei ole koostatud seaduseelnõud. Selle koostamise käigus saavad kõik huvigrupid arvamust avaldada, sama saavad nad teha võimaliku hilisema parlamentaarse arutelu käigus. Seega ei saa tekkida olukorda, kus huvigrupid enda arvamust avaldada ei saa. Suurem ümarlaud huvigruppide kaasamiseks on ministeeriumil planeeritud augustikuuks,“ kinnitas justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa.
„Seda teemat on tegelikult arutatud juba aastaid. Ametnike tasandil on täitesüsteemi muutmiskavatsusi kohtutäituritele ka tutvustatud, sealhulgas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja korralisel 2018. aasta ameti- ja kutsekogul. Samuti on täituritega väiksemas ringis toimunud kohtumistel arutatud erinevaid stsenaariumeid, mille käigus on ära märgitud erinevad mudelid, mille vahel potentsiaalselt tulevikus valikuid langetada. Arusaadavalt on see täiturite jaoks tundlik küsimus, ent väide, et täitureid on hoitud infosulus, on selgelt liiga resoluutne,“ sõnas Vaikmaa.
Valitsuskabinet otsustas mullu juulis, et rahandus- ja justiitsministeeriumid peavad koostöös analüüsima riiginõuete täitesüsteemi ja tooma ettepanekud võimalikeks ümberkorraldusteks ilma väljatöötamiskavatsuseta arutelu alla hiljemalt 1. detsembriks 2018. Justiitsministeerium esitas valitsusele omapoolsed ettepanekud minna üle duaalse täitesüsteemi mudelile, kus riiginõuete sundtäitmine oleks antud maksu- ja tolliameti pädevusse, sest neil on olemas kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, sularaha kogumise võrgustik jm makselahendused, automaatsed protsessid jne. Ühtlasi on ühtse süsteemi käivitamine kiirem ja kulud väiksemad, sest saab kasutada olemasolevat süsteemi. See tähendab, et kohtutäituritele saadetaks sundtäitmiseks kõik eranõuded, sh elatise jm sotsiaalseid nõudeid, ning nad korraldaksid vara müüki. Seega ei pea kõrgelt kvalifitseeritud kohtutäiturid enam tegelema sellises mahus näiteks igapäevaste arveldusarvete arestidega.
„Kordan veelkord, et tegemist on alles ettepanekutega, mida hakkame arutama. Niisamuti hakkame arutama uut kulude katmise korda, mille puhul on lahendusvariante mitu – näiteks kehtestada võlgnikule lõiv, tasu, intress vms. Aga on selge, et püsikulud jäävad võlgnike kanda ning samal ajal muutub see summa inimestele jõukohaseks,“ ütles Gunnar Vaikmaa.