Justiitsministeeriumi 2011. aasta olulisemad märksõnad

20.12.2011 | 00:00

    • Jaga

Justiitsministeeriumi 2011. aasta olulisemad märksõnad olid hea õigusloome, avaliku teenistuse reform, korruptsioonivastane võitlus ja kohtumenetluse kiirendamine koos lõivude vähendamisega


Justiitsminister Kristen Michal:

„Lõppevast aastast rääkides on sümboolne, et justiitsministeeriumi aasta projektiks 2011 oli just „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“. See muudab viisi, kuidas tulevikus seadusi tehakse. Hea õigusloome põhimõtetest tulenevalt peab seaduse väljatöötamisele eelnema selle analüüs ning mõjude hindamine. Vaid niimoodi on võimalik koostada kvaliteetseid seadusi, mis on valminud huvirühmasid kaasates, mida on tutvustatud avalikkusele ja mis kõige olulisem – mis on koostatud põhjaliku analüüsi tulemusel. See on ka üks justiitsministeeriumi järgmiste aastate prioriteetidest ning aastal 2014 peaks sellisel viisil tegutsema kõik seadusi ettevalmistavad riigiasutused.

2011. aasta teiseks oluliseks märksõnaks on vaieldamatult avaliku teenistuse reform, mida on oodatud üle kümne aasta. Uus eelnõu, mis muudab avaliku teenistuse tänapäevasemaks ja dünaamilisemaks, on saadetud kooskõlastusringile. Hea partnerlus valitsuskoalitsioonis annab mulle alust loota, et see riigikogu poolt 2012. aasta jooksul ka vastu võetakse.  Uue seaduse järgi muutuvad avalikus teenistuses palgad läbipaistvaks ning hüved võrreldavaks erasektoris pakutavatega. Uus seadus avab avaliku teenistuse ning loob ametnikele võimaluse enam liikuda ning arendada ennast erinevates valdkondades.

Märkimist väärib ka korruptsiooniga võitlemise vallas tehtud töö. Uus korruptsioonivastane eelnõu, mis juba teistkordset kooskõlastusringi läbib, muudab avaliku sektori tegevuse tänasega võrreldes läbipaistvamaks ja majandushuvide deklareerimise oluliselt tõhusamaks. IT-riigile kohaselt liiguvad deklaratsioonide andmed ka veebi, kus nad on avalikkusele kättesaadavad. Lisaks peavad ametiisikud deklareerima üle kahe kuu nende käsituses oleva vara, mis on oluline muudatus. Avalikkuse kontrollil on aga, nagu me hästi teame, korruptsiooni ennetamisel ja selle avastamisel oluline roll.

Ja kindlasti ei saa jätta mainimata üht justiitsministeeriumi olulisimat prioriteeti nii sel kui järgneval aastal – kohtumenetluse kiirendamist ja lõivude alandamist. Vastav eelnõu on juba kohtunikkonnale arvamuse avaldamiseks saadetud ning aasta alguses saame sellele kohtunike hinnangu. Igatahes arvestame justiitsministeeriumis sellega, et järgmise aasta juulikuust muutuvad kohtulõivud oluliselt madalamaks. See arvestus on juba sisse kirjutatud ka järgmise aasta eelarvesse.

Loomulikult võib lisaks sellele nimetada veel mitmeid teemasid, mis on lõppeval aastal tekitanud avalikkuses nii suuremat kui väiksemat tähelepanu ja aktiivset arutelu – olgu selleks siis inimkaubanduse koosseisu loomine, keemilist kastreerimist võimaldav eelnõu, plaan hakata 2012. aastal välja töötama kooseluseaduse eelnõu või pahatahtlike elatisvõlgnike pitsitamise küsimused.

Tahan tänada kõiki meie haldusala inimesi töise ja eduka aasta eest ning pidada meeles kõiki meie partnereid ka teistes ministeeriumites, ettevõtlusorganisatsioonides, vabakonnas ja ajakirjanduses. Soovin omalt poolt kõigile rahulikku jõuluaega ning loodan, et mida aasta edasi, seda vähem peab seaduse ja sunnijõuga tagama seda , mida võiks tagada ühistegevuse, kultuuri ja tavadega kogukonnas.“

Kokkuvõte Justiitsministeeriumi 2011 olulisematest tegevustest ja saavutustest:

Hea õigusloome põhimõtted
Justiitsministeerium on võtnud endale südameasjaks seadusloome hea tava järgimise ja eriti just selles osas, mis puudutab eelnõudele eelnevat analüüsi ning nende valmimisse ka ekspertide ja huvigruppide kaasamist. Käesoleva aasta üks olulisi teetähiseid oligi riigikogu poolt vastu võetud „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“, mis ühtlasi valiti ka justiitsministeeriumi aasta projektiks. Hea seadusloome põhimõtete juurutamisele praktikas aitab kaasa ka valminud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, mille valitsus sel nädalal arutab.

Olulisemad reformid ja suuremahulisemad muudatused 
Seadusloome osas väärib äramärkimist kindlasti detsembris kooskõlastusringile saadetud uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Tegu on struktuurse reformiga, mida on Eestis oodatud pea kümme aastat. Eelnõuga kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selge ja õiglane palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaasajastatakse avalik teenistus.

Novembris saadeti kooskõlastusringile ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu mille eesmärgiks on asendada aastaks 2016 tänased korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse. Eelnõu kaotab praeguse segase olukorra seoses erinevate korteriomandi valitsemise vormidega ja  muudab korteriühistu tegevust liikmetele läbipaistvamaks, andes igale korteriomanikule juurdepääsu oma korteriühistu pangandmetele.

Valmimas on ka uus ehitus- ja planeerimise seadustiku eelnõu, millega koondatakse muuhulgas täna paljudes eri seadustes laiali olev regulatsioon ühte seadusesse. Selle eesmärgiks on vähendada tarbetut regulatsioonidest tulenevat koormust kodanikele, sealhulgas ka ehitajatele ja arendajatele. Samas tuleb senisest enam kaitsta ka avalikku huvi, mis seisneb eeskätt üldiseid huve arvestava ning inimsõbraliku elukeskkonna planeerimises ning väljaarendamises.

Seksuaalkurjategijate ja inimkaubanduse vastane tegevus:
Oktoobri valmis seksuaalkurjategijate laiendatud ravi, sealhulgas keemilist kastreerimist võimaldav eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada pedofiilide puhul karistussüsteemi osana ka kompleksravi, et vähendada ohtu uute seksuaalkuritegude toimepanekuks ning seeläbi ennetada seksuaalkuritegude ohvriks sattumist.

Esimesel detsembril kiitis valitsus heaks eelnõu, millega luuakse karistusseadustikku inimkaubanduse koosseis. Justiitsministeeriumi analüüsi ning ekspertide soovituste tulemusel saab karistusseadustikku kirja varem meie seadusest puudunud inimkaubanduse koosseis. Muudatuse eesmärgiks on muuta inimkaubanduse ja ärakasutamise vastane võitlus tõhusamaks. Inimkaubanduse koosseisu lisamise eest karistusseadustikku pälvis Justiitsministeerium Eesti Naisteühenduste Ümarlaua 2011. aasta Valge Lindi auhinna, mis on tunnustuseks naistevastase vägivalla vastases võitluses.

Korruptsioonivastane tegevus:
Kriminaalpoliitika valdkonnas on oluliseks märksõnaks ka korruptsioonivastane võitlus. Novembris saadeti teisele kooskõlastusringile muudetud korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis suurendab avaliku sektori läbipaistvust ning tõhustab huvide deklareerimise süsteemi. IT-riigile kohaselt liiguvad deklaratsioonide andmed ka veebi, kus nad avalikkusele kättesaadavad. Lisaks peavad ametiisikud deklareerima juba üle 2 kuu nende käsituses oleva vara, mis on oluline muudatus. Eelnõu jõuab valitsusse järgmise aasta alguses ja seejärel riigikogu ette.

Rahandusministeeriumiga koostöös valmis huvide konflikti käsiraamat, mille eesmärgiks on aidata nii ametnikel kui nendega suhtlevatel inimestel ära tunda võimalikke huvide konflikti olukordi ja anda soovitusi nende lahendamiseks - http://huvidekonflikt.just.ee/ Antud käsiraamat on oluline just seetõttu, et tihti on korruptiivse käitumise põhjuseks teadmatus selle kohta, milline käitumine on lubatav ja eetiline ja milline mitte. Uuest käsiraamatust saavad kõik osapooled leida infot ning ka ise n-ö elava raamatu vormis uusi küsimusi püstitada, millele lisanduvad siis perioodiliselt omakorda vastuseid ja hinnanguid.

Novembris valmis ka justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE koostöös Eesti esimene tervishoiusektori korruptsiooni käsitlev uuring „Tervishoiusüsteemi pettused ja korruptsiooniriskid“. Põhjalikumalt analüüsiti nelja valdkonda, milleks olid mitteametlike tasude maksmine tervishoiutöötajatele, ravimi- ja meditsiiniseadmete hanked, ravi rahastamine ja lepingute sõlmimine haigekassaga ning kohtusse esitatava tervisetõendi alusel istungile mitteilmumine.

Põhiõiguste kaitseks
Põhiõiguste kaitseks on justiitsministeeriumis kogunenud laiapõhjaline töörühm välja töötanud ja kooskõlastusringile saatnud jälitustegevust täpsemalt reguleeriva seaduseelnõu. Uus eelnõu kehtestab jälitustegevusele täpsemad tingimused ning loetleb kuriteod ning piiritleb isikute ringi, kelle puhul on jälitustegevus lubatud.

Käimas on ka karistusõiguse revisjon, mille raames analüüsib ekspertidest koosnev töögrupp meie karistusõigust tervikuna ning teeb vajadusel ettepanekuid dekriminaliseerimise või kriminaliseerimise osas. Töörühma juhib TÜ kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja sinna on kaasatud lisaks justiitsministeeriumi esindajatele ka näiteks TÜ õppejõud, kohtunikud, advokaadid ja Riigikohtu nõunikud.

Õigusabi ja -nõu parem kättesaadavus:
Isikute õiguste parem kaitse ja vähekindlustatud inimestele esmase õigusabi suurendamine on põhilised rõhuasetused ka justiitsministeeriumi 2012. aasta eelarves, mille riigikogu äsja vastu võttis. Kui seni on näiteks tsiviil- ja haldusvaidlustes riigi õigusabi antud vaid viiel protsendil asjadest, siis tuleval aastal on see osakaal veerand kõigist menetlustest.

2012 aastal eraldatakse täiendavalt raha esmasele tasuta õigusnõustamisele, mis on suunatud vähekindlustatud inimeste paremale kaitsmisele. Selleks on eelarves selle aastaga võrreldes kolm korda rohkem raha.

Õigusteadlikkuse suurendamise ja tasuta õigusnõu osas väärib märkimist jaanuaris käivitunud justiitsministeeriumi ja Juristide Liidu koostöös loodud tasuta õigusabiportaal www.juristaitab.ee, mille eesmärgiks on aidata inimestel leida vastuseid igapäevaelus ette tulevatele õiguslikele küsimustele. Lisaks leiab portaalis kasulikke dokumendivormide näidiseid ja linke teistele õigusvaldkonna veebilehtedele.

Septembrist alates on  aadressil eik.just.ee esmakordselt kõigile tasuta kättesaadavad Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite eestikeelsed kokkuvõtted, mis aitavad suurendada inimese teadlikkust oma põhiõigustest ning oskust neid kaitsta. Euroopa Inimõiguste Kohtu poole saab inimene pöörduda juhul, kui koduriigi siseriiklikud võimalused oma õiguste kaitseks kohtus on ammendatud. Viimastel aastatel on EIK teinud ligi 2000 lahendit aastas.

Koostöös Eesti Advokatuuriga andis justiitsministeerium Tartu Ülikooli juuratudengitele esmakordselt välja stipendiumid, mille eesmärgiks on aidata kaasa advokaatide ja kohtunike järelkasvule ning parandada kvaliteetse õigusteenuse kättesaadavust Ida Virumaal. See on üks osa valitsuse tegevuskavast Ida Virumaal.

Madalamad riigilõivud ja kiirem kohtupidamine
Valmimas on riigilõivusid alandav ja kohtumenetlust kiirendav seadusemuudatuste pakett. See on justiitsministeeriumi oluline prioriteet – kohtumenetluse kiirendamine ja riigilõivude alandamine on ka koalitsioonileppe üks olulisi osasid. Muudatuste tulemusel muutuks õigusemõistmine kodanikele kiiremaks ja odavamaks. Täna on eelnõu kohtunikonna hinnata ning juba järgmise aasta alguses saab sellega edasi liikuda. Riigilõivude alanemine on plaanitud 2012. aasta juulist.

1.septembrist jõustusid kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mille eesmärgiks on kiirendada kohtumenetlust ja tagada paremini isikute põhiõiguste kaitse. Samuti peaks tulevikus vähenema riigi kulutused ühe kriminaalasja lahendamisele. Tänu muudatustele muutub kriminaalmenetlus kvaliteetsemaks, tõhusamaks ja kiiremaks, samas väheneb bürokraatia, suureneb õigusselgus ning sellest tulenevalt ka kriminaalmenetluse usaldusväärsus.

Uued investeeringud vanglatesse ja õigusemõistmisesse:
Oluliseks saavutuseks vanglate reformi lõpuleviimisel oli vaidluse lahenemine uue Tallinna Vangla ehitamise üle Maardusse, mille tulemusel sai riik tagasi seni seal tehtud kulutused ja kompensatsiooni, ettevõtjad aga saavad kohtuvaidluste asemel jätkata oma põhitegevusega. Tänaseks on Rae vallavolikogu algatanud detailplaneeringu menetluse ning loodetavasti järgmise aasta keskpaigaks võiks see valmis saada.

Töötingimuste parandamise osas väärib äramärkimist veebruaris pidulikult avatud Jõhvi uus justiitshoone, kus kohtute, prokuratuuri ja kriminaalhooldusosakonna töötajate käsutuses on ligi 4000 ruutmeetrit netopinda ja selles asuvad seitse kohtusaali, arhiiviruum ja konverentsisaal ning kabinetid.

Septembris pandi nurgakivi ka Jõgeva kohtu- ja politseihoonele, kus enam kui 2000 ruutmeetri suuruse netopinnaga hoones saavad omale kaasaegsed tööruumid kohus, kinnistusamet, kodakondsus- ja migratsioonibüroo Jõgeva teenindus, kriminaalhooldus, politsei ja arestimajaga.

Kaasaegsed IT lahendused ettevõtjatele:
Edukalt käivitus uus bürokraatiat vähendav elektrooniline kinnistuportaal, mis on  mugavaks ja kiireks tööriistaks kinnistamisavalduste koostamisel ja esitamisel või lihtsalt esitatud avalduste menetlusinfo jälgimisel reaalajas. Portaal on saanud kasutajatelt nii positiivset tagasisidet kui konstruktiivseid ettepanekuid portaali edasiarenduseks, mida plaanitakse kindlasti ka kasutada.

Registrite ja infosüsteemide keskuse poolt ettevõtjatele loodud e-aruandluskeskkond valiti Ülemaailmsel e-lahenduste konkursil „World Summit Award 2011“ enam kui 460 projekti seast oma kategooria parimaks lahenduseks.

RIKi loodud majandusaasta aruannete esitamise keskkond kuulutati aga konkursil „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2011“ parimaks ettevõtluskeskkonna parandamise projektiks. See võit tagab pääsu Euroopa ettevõtlusauhindade konkursile. Auhinnatud keskkond on üsna ainulaadne, kuna 99% ettevõtjatest koostavad ja esitavad oma aruande selle keskkonna kaudu.

Oktoobris võttis riigikogu vastu äriseadustiku muudatused, mis lihtsustasid äriühingute aruandlus- ja dokumenteerimisnõudeid ühinemiste või jagunemiste korral, vähendades ettevõtjate halduskoormust. Uuenenud äriseadustik aitab läbi ühingute halduskoormuse vähendamise oluliselt kaasa ettevõtjate konkurentsivõime paranemisele, kuna vähenevad aruandlus- ja dokumenteerimisnõuded ning jääb rohkem aega pühenduda põhitegevusele.

Täitemenetluse tõhustamine:
Täitemenetluse vallas tegeleb ministeerium aktiivselt pahatahtlike võlgnike küsimusega, eriti selles osas, mis puudutab elatisvõlgnikke. Justiitsministeeriumi üleskutse peale laekus mitmeid mõtteid ja ettepanekuid teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt selle kohta, kuidas vähendada võimalusi hiilida kõrvale näiteks elatisnõuete maksmisest ümbrikupalkade maksmise abil. Nende ettepanekute analüüs praegu käib.

Detsembris kiitis valitsus heaks seaduseelnõu, millega hakatakse edaspidi kohtutäituritele avalik-õiguslikke nõudeid jagama nende töö edukuse alusel, motiveerides sedasi täitureid tõhusamalt tööle. Muudatustega luuakse süsteem, mille kohaselt koostatakse kohtutäiturite paremusjärjestus lõpetatud avalik-õiguslike nõuete alusel. Vastavalt nõuete lõpetamise protsendile saab iga täitur paremusjärjestuses kindla koha, millest sõltub talle jaotatavate avalik-õiguslike nõuete hulk.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
valdek.laur@just.ee

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus