Justiitsministeeriumi aasta projekt on õiguspoliitika arengusuunad

25.11.2011 | 00:00

    • Jaga

Justiitsministeeriumi Aasta Projekt 2011 tiitli võitis käesoleval aastal „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“.


Justiitsminister Kristen Michali sõnade kohaselt on see, millised on seadused ja kuidas need meie elu kujundavad, tihti just selle protsessi nägu, kuidas nad vastu võeti. Õiguspoliitika arengusuunad ehk hea õigusloome põhimõtted hakkavad ministri sõnul olulisel määral muutma viisi, kuidas Eesti seadusi luuakse ning tulevikus peaks seaduse sünnile eelnema analüüs koos selle soovitavate mõjude hindamisega.

„Oleme võtnud endale südameasjaks edendada seadusloome head tava, ja seda eriti osas, mis puudutab eelnõudele eelnevat analüüsi ning ekspertide ja huvirühmade kaasamist. Mul on hea meel, et oleme sel teemal leidnud riigikontrolli näol endale veel ühe mõttekaaslase. Varem on sama teemat tähtsustanud nii president kui teenusmajanduse koda, samuti on näiteks meediaväljendeid, kes on sel teemal arvamusartiklite sarja teinud,“ ütles Michal.

Minister tõdes, et suurte eesmärkide saavutamine võtab rohkem aega, kui aasta või kaks, ning et mõtteviisi põhimõtteline muutmine pole ülesanne kergete killast.

„Oluliseks tähiseks teel parema õigusloome poole oli see, kui peale pikki arutelusid poliitilise konsensuse saavutamiseks võeti eelmise riigikogu viimasel tööpäeval vastu justiitsministeeriumis valminud „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“. See ei tähenda muidugi, nagu poleks Eestis õigusakti mõjude hindamisel veel kõvasti arenguruumi. Kindlasti ei maksaks ka liiga süngeid etteheiteid teha juba tehtule, kuna üks põhjus, miks Eesti maailmamajanduse kriisis muljetavaldavalt hästi hakkama sai, oligi võime kiiresti otsustada ajal, mil nähtavus ja prognoosivõime olid piiratud. Tulevikus saame siiski seadusi paremini teha – nii et nende mõjud on ette paremini hinnatavad ja avalikkusele arusaadavad,“ sõnas ta.

Justiitsministeeriumis on õiguspoliitika arengusuundi ette valmistatud juba alates 2007. aastast ning töösse on olnud kaasatud lisaks teistele ministeeriumidele ka riigikogu, riigikantselei, riigikontrolli, statistikaameti, PRAXISe ja Tartu ja Tallinna ülikoolide esindajad.

Tänaseks on justiitsministeerium juba ette valmistanud hea õigusloome eeskirjad, mille põhjal järgnevate aastate jooksul neid arengusuundasid rakendada. Ministeeriumil on ka esmakordselt plaanis koostada valitsusele ülevaade ministeeriumide järgneva aasta õigusloomelistest plaanidest, sealhulgas tuues välja need tegevused, kus on planeeritud uusi põhimõtteid eeskujulikult rakendada.

Samuti analüüsitakse järgmise aasta esimeses pooles ministeeriumide õigusloome korraldusi ja kaardistatakse õigusloomega tegelevate ametnike kompetentsid eesmärgiga uurida töökorralduslikke võimalusi just nende põhimõtteliste muudatuste toetamiseks.

Eraldi äramärkimist leidsid ¾ürii poolt 4 projekti. Justiitsministeeriumi aasta roheline tegu on jäätmete sorteerimine vanglates, mis sel aastal rakendus. Projekti raames on vangid välja õpetatud ja harjutatud jäätmete liigiti kogumisega samamoodi, nagu seda tehakse vabaduses ning selle tulemusel on olmejäätmete kogus ja selle käitlemiseks kuluv rahasumma vanglates vähenenud enam kui viiendiku võrra. Aasta nutikas tegu on abieluvararegister, mis kalli arendustöö asemel loodi suuremate kulutusteta, meeskonnatööna, kinnistusraamatu tarkvara baasil ja seega prognoositust kümneid kordi odavamalt. Aasta ettevõtjasõbraliku teo tiitli sai majandustegevuse üldosa seadustik, mis paneb aluse ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Aasta eeskujuks olnud tegu on aga tugiteenuste tsentraliseerimine ja kohtute raamatupidamiskeskuse üleandmine rahandusministeeriumile.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel: 620 8238
GSM: 534 26784

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus