Justiitsminister teeb ettepaneku viia kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel nõutav keeleoskus vastavusse keeleseadusega

18.11.2022 | 14:02

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerivatele kodanikele eesti keele nõue. Eelnõu näeb ette, et edaspidi peab iga kandidaat kandideerimisavalduses kinnitama, et tema eesti keele oskus on volikogu liikme tööga toimetulekuks vajalikul tasemel. Samuti tuleb kandidaadil avalduses täita info selle kohta, kas tal on olemas keeleseadusest tulenevalt keeleoskust tõendav dokument.
    • Jaga

„Seadusemuudatused on ajendatud praktikas ilmnenud probleemist, et mitte kõik kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmed ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldab neil volikogu töös eesti keeles osaleda,“ sõnab justiitsminister Lea Danilson-Järg ning lisab: „Eelnõu laiem eesmärk on aidata kaasa eesti keele kasutamisele peamise suhtluskeelena ning seeläbi toetada eesti keele kui riigikeele säilimist.“

Lisaks piisava eesti keele oskuse kinnitamisele, tuleb kandidaadil esitada ka andmed selle kohta, kas tema keeleoskus vastab keeleseaduses sätestatud tasemele. Selleks tuleb kandidaadil avalduses ära näidata, kas tal on olemas eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse omandamist või vastava tasemeeksami sooritamist kinnitav dokument. Kellel vastav dokument selleks puudub, saavad kandideerimiseks sooritada eesti keele tasemeeksami vähemalt tasemel B1. 

„Keeleoskust näitava dokumendi andmete esitamine on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne abinõu. Juhul, kui pärast valimisi selguks, et valituks osutunud kandidaat ei saa puuduliku keeleoskuse tõttu asuda volikogu liikme ülesandeid täitma, kahjustaks see valimistulemuste usaldusväärsust,“ märgib justiitsminister. Lisaks rõhutab minister, et eesti keele oskamine keeleseaduses sätestatud tasemel on olnud volikogu töös osalemiseks vajalik eeldus kogu aeg ning praegu vaid täpsustatakse keeleoskuse sisu ja tõendamise korda. Keelenõuete täitmiseks valmistumiseks on kandidaatidel piisavalt aega, sest seadus rakendub alles järgmistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, mis toimuvad 2025. aastal.

„Tahame vältida ka olukorda, kus keeleamet peaks hakkama enne valimisi kõiki tuhandeid ja tuhandeid kandidaate intervjueerima, et nende keeleoskust kindlaks teha ning selleks saabki ära kasutada kõik võimalikud tõendid. Küll aga näeb seadusemuudatus ette võimaluse kontrollida saadiku eesti keele oskust pärast valimisi, kui ta on volikokku pääsenud. Kui inimene on öelnud, et ta oskab eesti keelt, ent hiljem selgub, et ikkagi ei oska, siis saab esmalt anda temale võimaluse oma keeleoskust mõistliku tähtaja jooksul parandada. Viimase abinõuna saab kandidaadilt mandaadi ära võtta,“ selgitab Danilson-Järg.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks siseministeeriumile, rahandusministeeriumile ning haridus- ja teadusministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks esitatakse eelnõu riigi valimisteenistusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidule. 

Elisabet Mast

Avalike suhete nõunik