Justiitsminister rõhutas oma kõnes, et meie hoiakute ja tegude sisuks on mäletamine. „Me mäletame, sest ka praegune olukord, tänanegi päev sõtta kistud Euroopas on kinnitus sellele, et paljud ei mäleta ja mõni ei tahagi mäletada,“ sõnas Laanet.
Minister esitas viimaste 15 kuu jooksul korduvalt kõlanud küsimuse: miks suurem osa eurooplastest kuulab meid ja meie vahetuid naabreid siit Venemaa piirilt meie tervikliku Euroopa huvides ainult siis, kui häda käes?
Kauaaegse korra- ja riigikaitsjana meenutab minister meile kõigile paljudes vabades riikides kehtivat karistusseadustiku põhimõtet: kuriteost mööda vaatamine, selle unustamine on kuriteole kaasa aitamine.
„Ka meid rünnati, okupeeriti, tapeti, piinati, küüditati, aga me võitlesime end taas vabaks. Et sellele ükskord ometi lõpp saabuks, peame mäletama! Mäletama mitte ainult aastapäeval, mitte ainult pärgi asetades, vaid mäletama ka oma igapäevaseid valikuid tehes, nii mõnigi kord oma hetke vajadused kõrvale heites, et liitlastele abiks ja toeks olla“ rõhutas Laanet.
Homme, 9. mail tähistatakse Euroopa päeva, mis tähistab rahu ja ühtsust Euroopa Liidus. „Eestis on olnud maailmasõdade ja okupatsiooni tulemusena palju ohvreid, osa nende nimesid on Kommunismiohvrite memoriaali mustale seinale kirjutatud. Kuid rahvana ei ole me ohvrid. Rahvana oleme me Gustav Suitsu sõnastatud soovi kehastus: olles eestlased, oleme eurooplased. Me olime eurooplased juba Lennart Meri kirjutatud Hõbevalge ajal ja tuhandeid aastaid enne Euroopa kui mõiste tekkimist,“ ütles Laanet.