Karistusregister muutub uuest aastast avalikuks

21.12.2011 | 00:00

    • Jaga

Uuest aastast tuuakse karistusregister siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi valitsusalasse ning muudetakse avalikuks.


Justiitsminister Kristen Michali sõnul on jõustunud kohtulahendid täna seaduse kohaselt avalikud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus nende samade otsuste andmetele juurdepääsu piiramiseks karistusregistris.

„Seaduse järgi ei ole jõustunud lahendid väärteo- ja kriminaalmenetluses delikaatsed isikuandmed ning nende avaldamise kohustus tuleneb selgelt seadusest. Seega ei ole ka kuidagi põhjendatud tänane olukord, et jõustunud kohtuotsus on avalik, kuid juurdepääs sellele avalikule teabele karistusregistris aga enam mitte. Registri avalikkusel on ka oluline kuriteoennetuse moment – näiteks saavad lapsevanemad lihtsamalt kontrollida oma lapsega kokkupuutuvate inimeste tausta,“ rääkis Michal.

Minister rõhutas samas, et mitte kogu karistusregistri info ei muutu piiramatult avalikuks ja andmed alaealiste kohta, arhiiviandmed ning väärteokaristused, mis on väiksemad kui 200 eurot, on endiselt juurdepääsupiiranguga. 

„Andmeid alaealiste isikute kohta väljastatakse ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras, samuti kehtivad endiselt juurdepääsupiirangud karistusregistri arhiiviandmetele, millele on veelgi piiratum juurdepääs. Samuti ei muutu avalikuks ühekordsed väärteokaristused, mis on väiksemad kui 50 trahviühikut,“ selgitas Michal.

1.jaanuarist tuuakse karistusregister siseministeeriumi juurest justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Selle põhjuseks on asjaolu, et erinevalt varasemast ei ole karistusregister enam eraldi infosüsteem, vaid e-toimiku süsteemi üks osa, mida haldab justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus.

Registrite ja infosüsteemide keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul luuakse karistusregistri avalikele andmetele võimalus elektrooniliseks juurdepääsuks e-toimiku süsteemi kaudu.

„Enda kohta käivat infot saab inimene küsida läbi avaliku e-toimiku piiramatult ja tasuta. Samuti saavad pärida lapsevanemad tasuta oma alaealiste laste kohta käivat infot. Kui andmeid soovitakse saada kirja või e-posti teel, siis on isikul õigus saada enda kohta ja seaduslikul esindajal alaealise kohta andmeid tasuta üks kord aastas. Iga järgmise järelepärimise puhul tuleb tasuda riigilõiv summas 3.19 eurot. Teisele isikule, näiteks tööandjale, on võimalik teha volitus enda andmete tasuta pärimiseks,“ selgitas Sihvart.

Teise inimese kohta saab päringut esitada vaid siis, kui on teada inimese täielik nimi ning isikukood. Sellise päringu esitamine on tasuline – läbi avaliku e-toimiku süsteemi saab ühe päringu hinnaks kuni 4 eurot.

Päringuid saab teha ainult ühekaupa, mis tähendab, et välistatud on masspäringute tegemine või otsingute tegemine mingi paragrahvi alusel. Iga päringu kohta jääb ka jälg, seega saab iga inimene vaadata, kes tema andmeid karistusregistrist vaadanud on.

Sihvart lisas, et seoses registri ülevõtmisega viidi läbi ka põhjalik karistusregistri andmete audit. „Kuna auditi tulemusel selgus, et suur osa andmeid vajavad siiski käsitsi ülekontrollimist ja n-ö automaatne andmete ülekandmine pole võimalik, siis tuleb vähemalt järgmisel aastal arvestada sellega, et oma päringule kohest vastust ei pruugi saada. Et vältida olukorda, kus näiteks kogemata väljastatakse info mõne süüteo kohta, mis peaks olema juba arhiivi kantud, kontrollitakse enne väljastamist kõik andmed käsitsi üle,“ rääkis Sihvart.

Kogu siseministeeriumilt ülevõetav registri andmestik loodetakse põhjalikult üle vaadata ja korda teha aasta jooksul. Selleks eraldatakse RIKile justiitsministeeriumi eelarvest ligi 200 000 eurot lisaraha, andmete kontrollimise ja korrastamisega hakkab tegelema igapäevaselt kuni 20 inimest.

Päringute tegemine:

Karistusregistri päringuid saab edaspidi tellida e-toimikust http://www.e-toimik.ee/
E-toimikusse saab sisse logida ID-kaardiga ja teha päringuid nii iseenda kui ka teiste isikute kohta. Päringu tegemisel teise isiku kohta on vajalik teada isiku ees- ja perenime ning isikukoodi. E-toimiku kaudu info pärimine on mugavam, kindlam ja turvalisem kui e-posti või posti kasutades.

Karistusregistrist info pärimisel  paberkandjal või e-postiga on soovitatav kasutada päringuvormi, mis on kättesaadav registrite ja infosüsteemide keskuse kodulehelt (www.rik.ee)

Päringuvormi kasutamisel võib kindel olla, et kõik vajalikud andmed päringusoovi menetlemiseks on esitatud ja karistusregister saab päringu tulemused väljastada.

Kirjalikud päringud tuleb edaspidi edastada järgmisel aadressil:

Adressaat: Karistusregistri osakond, Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Aadress: Lõkke 4, 19081, Tallinn, Eesti

Päringud E-posti vahendusel edastada: paring@karistusregister.ee

Tööandjad, kes on kohustatud kontrollima töövõtjate tausta karistusregistrist, saavad esitada päringu e-toimiku vahendusel http://www.e-toimik.ee/ .

Selleks, et tööandjal oleks võimalik antud päringut tasuta teha, peab töövõtja e-toimiku süsteemis volitama tööandja esindajat (näiteks personalitöötajat) tema kohta päringut tegema. Volitus võimaldab tööandjal saada töövõtja kohta rohkem andmeid kui tasulise päringuga.

Tööandjad, kes ei ole kohustatud kontrollima töövõtjate tausta, kuid soovivad seda teha, saavad samuti esitada päringuid e-toimiku vahendusel. Sellised päringud on oma olemuselt samasugused teiste isikute kohta tehtavate päringutega ning neile kohaldatakse elektroonilise päringu tasu.

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8238
GSM 534 26784
valdek.laur@just.ee

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus