Kohtumenetlus tsiviil- ja haldusasjades muutub paberivabaks

11.08.2021 | 10:19

11.08.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega kaob ära paberil kohtutoimiku pidamise kohustus ja tulevikus peetakse toimikuid ainult digitaalselt. See muudab kohtumenetluse kiiremaks ja tõhusamaks.
    • Jaga

11.08.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega kaob ära paberil kohtutoimiku pidamise kohustus ja tulevikus peetakse toimikuid ainult digitaalselt. See muudab kohtumenetluse kiiremaks ja tõhusamaks.

„Dokumentide vorm on tänapäeval muutunud ja ei ole mõistlik, et pabertoimiku jaoks prinditakse välja nii kõik kohtu enda loodud kui kohtule saadetud elektroonilisi dokumente ning infosüsteemis juba talletatud andmeid. Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud juba alates märtsist 2017. Tsiviil- ja haldusasjadest menetleti ilma pabertoimikuta 2020. aastal ca 38 % kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Kohtuasja toimikut peetakse praegu enamus tsiviil- ja halduskohtuasjades paberkandjal köidetuna. Mitmetes kohtuasjades peetakse praegu sisuliselt paralleelset kahte toimikut – nii digitaalset kui paberil. Õiguslik tähendus on paberkandjal oleval toimikul ning just seetõttu tuleb kohtutel pidada kahte toimikut. See on aga kohtutele aeganõudev ja koormav, mis muudab menetluse ka kohtuprotsessidel osalevatele inimestele aeglasemaks. 

„Eelnõuga soovimegi seda olukorda muuta ja parandada kohtutoimikule juurdepääsu nii kohtutele kui menetlusosalistele. Näiteks võimaldab paberivaba menetluse mitmel kohtul sama asja toimikuga samaaegselt töötada ning vähendada pabertoimiku haldamise ja säilitamisega seotud ruumi-, personali-, paberi- ja transpordikulusid. Kokkuvõttes kiirendab digitoimikule üleminek kohtumenetlust ning tagab sellega kiire ja tõhusa õigusemõistmise menetlusosaliste jaoks, sest praegu paralleelselt kahe toimiku korrashoiuga tegelevatel ametnikel on võimalik vabaneva tööajaga täita sisulisemalt menetlust toetavaid tööülesandeid,“ rõhutas Lauri. 

Eelnõu annab digitaalsele kohtutoimikule selge õigusliku tähenduse. Paberil võib toimikut pidada ainult juhtudel, kus see pole digitaalselt võimalik. „Ka kohtud ise juba paljuski ootavad digitoimikule õigusjõu andvat eelnõu ning kohtute töökorralduses on digitoimikule üleminekuks tehtud mitmeid samme,“ märkis justiitsminister.

Samuti on vaja tagada selgus menetlusdokumentide kättetoimetamise ja edastamisega seotud küsimustes. Lisaks soovitakse vähendada kohtute koormust seoses samade menetlusdokumentide topelt esitamisest tingitud mitmekordse registreerimisega.

Kohtule võivad menetlusosalised esitada dokumente paberkandjal ning kohtul on kohustus need digitaliseerida ning salvestada e-toimikusse. Dokumendi või andmekandja originaali säilitatakse kohtus, kuhu see esitati. Dokumente hoitakse kohtus kuni menetluse lõppemiseni ehk menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Eesmärgiks on ajakohastada ka menetlusdokumentide ja teabe paberkujul kättetoimetamise viise, mille järele tänaseks enam vajadust ei ole, näiteks ei kasutata praktikas advokaadile menetlusdokumendi kättetoimetamist kohtu ruumides asuvasse postkasti jätmisega. 

Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus