24.07.2020. Eesti kohtud on paberivaba kohtupidamist osaliselt rakendanud juba 2017. aasta kevadest. Nüüd saatis justiitsministeerium kooskõlastusringile seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuse, mis praktikas end tänaseks tõestanud toimingutele õigusliku raamistiku loob ja kohtupidamise tsiviil- ja haldusasjades täielikult digiajastusse üle toob.
„Kohtutes on juba üle kolme aasta katsetatud uut töökorraldust eesmärgiga välja selgitada, millised on digitaalse kohtumenetluse eduka rakendamise eeldused. Viimane tuleproov sai läbitud kriisi ajal, kui enamik kohtunikest oli sunnitud töötama kodus, ilma harjumuspärase pabertoimikuta,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg.
Pilootprojekti jooksul on juba parandatud digitoimiku tööd, tarkvara arendatakse pidevalt edasi ning nüüdseks on kaardistatud vajalikud muudatused erinevates regulatsioonides. Ministeeriumi plaanitav seadusemuudatus näebki ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) toimiku pidamist puudutavate sätete muutmist.
„Vaatamata sellele, et kõik kohtuasja materjalid on digitaalselt olemas ja dokumendid saabuvadki kohtusse digitaalsel kujul, peetakse kohtutes sisuliselt paralleelselt kahte toimikut, millest õiguslik tähendus on pabertoimikul,“ selgitas Aeg.
Kohtusse saabuvad digitaalsed dokumendid prinditakse välja ja eri kohtuastmete vahel liigutatakse pabertoimikut.
„Aega, mis kulub kahe toimiku paralleelsele pidamisele, saaks kasutada otstarbekamalt. Digitoimik lihtsustab pabertoimikuga võrreldes kohtuniku tööd, digitoimik on ülevaatlikum ja informatsioon lihtsamini leitav,“ kirjeldab igapäevaselt digitoimikut kasutav Viru Maakohtu kohtunik Liina Naaber-Kivisoo.
Digitaalselt peetavale toimikule on juurdepääs avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu kõikidel, kellel on ID-kaardi või mobiil-ID kasutamise võimalus. Neil, kellel see võimalus puudub, on jätkuvalt võimalik tutvuda toimikuga kohtus inimesele kõige lähemal asuvas kohtumajas. Samuti peetakse paberkandjal edaspidi toimikut ka juhul, kui tehniliselt ei ole võimalik toimikut digitaalsena pidada.
Andmepõhine kohtumenetlus annab kohtule edaspidi võimalusele teha tehnilisemaid menetlustoiminguid infosüsteemis ilma dokumendifaili loomata.
„Täna toimub suure osa dokumentide topelttöötlus - esmalt luuakse dokument infosüsteemi väliselt ja allkirjastatakse ning seejärel registreeritakse kohtute infosüsteemis, kuhu kantakse ka andmed dokumendi sisu kohta (tähtajad jne). Selline dubleerimine ei ole standardsemate toimingute, näiteks asja menetlusse võtmise puhul vajalik,“ selgitab kohtunik Naaber-Kivisoo.
Eesmärk on lihtsam ja kiirem menetlustoimingute läbiviimine ning senisest veelgi tõhusam ja menetlusosalise jaoks arusaadavam kohtumenetlus.