Kohus saab edaspidi tsiviilasjades senisest enam lihtmenetlusi kasutada

23.09.2021 | 10:38

23.09.2021. Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mis annab kohtule tsiviilasjades võimaluse senisest enam lihtsustatud menetlusi kasutada, mis toovad osapooltele kiirema lahendi. Samuti muutub kohtudokumentide kättetoimetamine tõhusamaks ja tsiviil- ning haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad riigilõivud.
    • Jaga

23.09.2021. Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mis annab kohtule tsiviilasjades võimaluse senisest enam lihtsustatud menetlusi kasutada, mis toovad osapooltele kiirema lahendi. Samuti muutub kohtudokumentide kättetoimetamine tõhusamaks ja tsiviil- ning haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad riigilõivud.

„Kõigi osapoolte huvides on, et kohus lahendaks tsiviilvaidlused võimalikult kiiresti ja kvaliteetselt, seda eriti lihtsamate ja väiksema rahalise väärtusega nõuete puhul. Näiteks maksekäsu kiirmenetlus on seetõttu hea alternatiiv tavalisele hagimenetlusele, kus nõude lahendamine võtab rohkem aega,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Selleks, et senisest enam asju leiaks kiire ja tõhusa lahenduse, tõusevad eelnõu jõustumisel kirjaliku menetluse ja lihtmenetluse piirmäärad. Edaspidi võib varaliselt hinnatava hagi asjas kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Muudatuste jõustumisel on kohtul võimalik kasutada lihtsamat menetlust kuni 3500 euro suuruste põhinõuete ja kuni 7000 euro suuruste kõrvalnõuete puhul.

Maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäära suurendatakse 6400 eurolt 8000 euroni, et kiirmenetlus püsiks võlausaldajate jaoks jätkuvalt hagimenetluse kõrval ökonoomsema alternatiivina täitedokumendi saamiseks.

„Elatustaseme tõus ja inflatsioon on kohtusse pöördumise inimeste jaoks odavamaks muutnud, mistõttu pöörduvad inimesed kohtusse varasemast enam ja eelnevalt muid alternatiive ning menetluse perspektiivikust põhjalikumalt kaalumata. Esimese astme kohtute töökoormus märgatavalt tõusnud. Maakohtutele laekus mullu viimase seitsme aasta rekordiline asjade arv, kokku 33 658 asja. See omakorda muudab menetluse osapoolte jaoks aeglasemaks,“ rääkis Lauri.

Selleks, et kohtute töökoormust vähendada ja soodustada kohtuväliste kokkulepete leidmist, tõusevad eelnõu jõustumisel riigilõivud tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel 25-150%, keskmiselt 40%. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud 4 eurolt 10-le (lõivumäära tõus 150%), 15 eurolt 20-le (lõivumäära tõus 33%) ning 50 eurolt 70 eurole (lõivumäära tõus 40%). Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420-le eurole (lõivumäära tõus 40%). Viimati muudeti riigilõive tsiviilkohtusse ja halduskohtusse pöördumise korral 2011. aastal.

„Oluline on seejuures rõhutada, et vähekindlustatud inimestele antakse kohtusse pöördumisel jätkuvalt menetlusabi ja siin muudatusi ei tule. Ka ei tõsteta eelnõuga hagita perekonnaasjade riigilõive,“ märkis justiitsminister.

Samuti muudetakse eelnõuga tõhusamaks kohtudokumentide kättetoimetamist. Muudatuste jõustumise järgselt toimetatakse äriühingutele menetlusdokumendid kätte üksnes elektrooniliselt ning äriühingutele loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks nende saatmisest viie tööpäeva jooksul. Äriühingud peavad hoolt kandma selle eest, et äriregistrisse kantud elektronposti aadress on ajakohane. Selleks, et lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks postkasti panekuga ei ole enam kohustust menetlusdokument saajale eelnevalt proovida üle anda vähemalt kahel korral, oluliselt erinevatel kellaaegadel ning vähemalt kolmepäevase vahega. Menetlusdokumendi kättetoimetamisele postkasti panekuga peab edaspidi eelnema vähemalt üks menetlusdokumendi üle andmise katse.

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus