Suurima osa ehk 51% registreeritud kuritegudest moodustasid taas varavastased kuriteod, peamiselt vargused, aga ka kelmused. 24% kuritegudest olid isikuvastased, millest 4/5 moodustas kehaline väärkohtlemine. 9% kuritegudest moodustasid liikluskuriteod, peamiselt mootorsõiduki joobes juhtimine.
Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul on varavastaste kuritegude arv viimase kolme aasta jooksul järjepidevalt suurenenud. „Neis domineerivad vargused, mis moodustavad suisa 70% vara vastu suunatud kuritegudest. Hea uudis on aga see, et ameti-, majandus- ja liikluskuriteod on aastaga oluliselt vähenenud,“ sõnas justiitsminister. Tema kinnitusel soovib justiitsministeerium kuritegevuse tagajärgedega tegelemise asemel suunata üha enam jõupingutusi kuritegude ennetusse.
Varasemast 40% enam registreeriti mullu poliitiliste ja kodanikuõiguste vastaseid kuritegusid, ennekõike teise identiteedi ebaseaduslikku kasutamist ja ahistavat jälitamist. 37% suurenesid ka kuriteod perekonna ja alaealise vastu. Nende kuritegude arv suurenes eeskätt lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise, aga ka lapseealiste seksuaalse ahvatlemise ning alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamise tõttu.
Arvutikuritegusid registreeriti 2023. aastal 30% võrra enam kui tunamullu. Ennekõike suurenes nende arv arvutikelmuste leviku tõttu. Neis andsid tooni petukõned ja -sõnumid ning eri sotsiaalmeedia ja meilikontode hõivamised.
Registreeritud seksuaalkuritegude arv suurenes aastaga 19%. See oli tingitud peamiselt vägistamiste ja laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude registreerimise kasvust.
Tapmisi, mõrvu ja nende katseid registreeriti mullu 23, mida oli mõnevõrra vähem kui aasta varem. Neis hukkus 18 inimest ehk sama palju kui tunamullu. Kõiki vägivallakuritegusid oli 1% vähem kui eelnenud aastal.
Kui 2021. ja 2022. aastal oli alaealiste toime pandud süütegude arv viimase kümne aasta madalaimal tasemel, siis 2023. aastal vähenes nende õigusrikkumiste arv veelgi. Kuritegude arv suurenes 34 võrra, ent väärtegude arv vähenes 279 võrra. Jätkuvalt on alaealiste levinuimad õigusrikkumised vägivallakuriteod, vargused ja alkoholi tarbimine.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Laidi Surva tuletab meelde, et kuritegevuse ametlik statistika kajastab politseile jt õiguskaitseasutustele teatavaks saanud kuritegusid, kuid ei näita üksi kuritegude tegelikku arvu. Statistika kõrval tuleb jälgida ka uuringutega kogutud teavet. „Näiteks viimatisest ohvriuuringust selgub, et eelmisel aastal langes mõne kuriteo ohvriks 7% vastanutest, aasta varem oli see tulemus 6%. Sellised mõne protsendi piires kõikumised jäävad küsitlusuuringu veapiiridesse, mistõttu ohvriuuringute järgi ei saa olulist muutust kuritegevuse tasemes täheldada,“ ütles Laidi Surva justiitsministeeriumist.
Samas tekitavad mõned trendid teatud kuritegude liikides muret ja annavad kätte suuna, kuhu õigusrikkumiste ennetamiseks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata. „Näiteks varguste, sh kauplusevarguste kasvu põhjustest aru saamiseks oleme tellinud analüüsi, milles selguvad mh nende tegude toimepanijate profiilid. Praegu teame, et ehkki varguste hulk on aastaga suurenenud, ei ole nende toimepanijate arv tegelikult suurenenud. See tähendab, et probleemi on süvendanud see sama seltskond, kellega on olnud muresid varemgi,“ täheldas analüüsitalituse juht Laidi Surva.
Peagi valmiva analüüsi tulemuste abil on võimalik partneritega koos otsustada, kuidas sääraseid kuritegusid eri gruppide puhul senisest paremini ennetada. „Kui varguste analüüs valmis, kutsume kaupmeeste, turvaettevõtete ning politsei esindajad kokku, vaatame koos andmetele otsa ja arutame võimalikke lahendusi,“ lisas Laidi Surva justiitsministeeriumist.
Tutvu 2023. aasta kuritegevuse ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel. Ülevaade täieneb teemade kaupa jooksvalt.