Kalle Laaneti sõnul on Euroopa Liidu algatuste ja nendega kaasneva õigusloome maht kasvanud aastatega ebamõistlikult suureks. Ministri sõnul kannatab seetõttu muu riigisisese õigusloome kvaliteet.
„Eesti suurustele riikidele on Euroopa Liidu õigusloome maht väga koormav. Sageli pole liidu algatuste sisu meie riigis üldse probleemiks. Nende algatuste vedajail on oluline aru saada, et võrreldes suuremate Euroopa riikidega on meie riik oluliselt õhem ja ametkond väiksem,“ tunnistas Eesti justiitsminister Kalle Laanet.
Ametikaaslased nõustusid, et Euroopa Liidust pärineva õigusloome mahu optimeerimiseks võiksid Balti riigid edaspidi ühtlustada oma positsioone liidu algatuste suhtes. Nädal tagasi arutas Kalle Laanet seda võimalust ka Läti justiitsminister Inese Lībiņa-Egnerega.
Leedu justiitsministrit huvitasid muu hulgas Eesti õigusalase koostöö ja õigusabi eripärad tsiviil- ja kriminaalasjades Venemaa ja Valgevenega pärast Venemaa alustatud täiemahulist sõda Ukraina vastu. Leedu justiitsminister uuris ka Eesti edusammude kohta õiguslikes abinõudes Venemaa avaliku ja erasektori külmutatud varade kasutamiseks Ukraina toetuseks ning agressori põhjustatud kahjude hüvitamiseks.
Pärast kohtumist Leedu justiitsministriga külastas Eesti justiitsminister ka Leedu Riigiettevõtte Registrite Keskust. Selle eesmärk oli leida koostöövõimalusi, mis aitaksid luua üha tugevamat ja õiguskindlamat majanduskeskkonda.
Kalle Laanet külastas Vilniuses ka okupatsioonide ja vabadusvõitluste muuseumi. See on ainus säärane muuseum Baltikumis, mille ruumides töötasid 1940. aasta teisest poolest kuni 1991. aasta augustini repressiivsed nõukogude võimud.