Vihaselt kõneleda võib igaüks nii täna kui ka tulevikus. Sellest hoopis karmim nähe on vaenukõne, mis õhutab inimesi mõne grupitunnuse põhjal vihkamisele ja vägivallale. Avalik vaenamine, mis võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, tuleb keelata nii, et sellest on tolku.
Nimelt oleme meie, Eesti riik, võtnud kohustuse hoolitseda selle eest, et inimväärikus ja võrdsus laieneksid kõigile. Nii peame meie, Eesti riik, kaitsma inimesi ka vaenu õhutamise eest. Praegu on riigikogul suurepärane võimalus arutada selle üle, millisel kujul me heidutavat karistusõiguslikku normi parandada võiksime. See norm ei tohi jääda nõnda näiliseks, nagu on praegu seaduses kirjas.
Vaenu õhutamist ja vaenukuritegude kõige raskemaid vorme ennetav paragrahv on mõistlik seadusesse kirjutada enne, kui selle tegemata jätmise kibedad viljad meile kätte jõuavad. Oleme Eesti riigis kokku leppinud, et me ei tolereeri diskrimineerimist ega selle õhutamist. Ka on meie põhiseaduses kirjas, et vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine ühiskonnakihtide vahel peab olema seadusega keelatud. Praegu on aga vaenu õhutamise paragrahv meie õiguses selline, millega päriselus midagi pihta hakata ei ole.
Me ei saa käed rüpes pealt vaadata ega lubada oma riigis üleskutseid näiteks rassiliseks või rahvuslikuks vägivallaks. Me ei saa panna silmi kinni ja öelda vähemustele, et teie õigused ei loe, teid võib taga kiusata ja ähvardada.
Peale selle, et meil on kohustusi rahva ees, on meil neid ka Euroopa Liidu ees. Kui soovime olla teiste liikmesriikidega samas väärtusruumis, tuleb meilgi teha samme selleks, et üleskutse vägivallale mistahes grupitunnuse põhjal saaks Eestis päriselt lubamatuks. Euroopa Inimõiguste Kohuski on selgitanud, et riigil on kohustus võtta vaenukõne vastu ka karistusõiguslikke abinõusid.
Tahaksin näha nende inimeste silmi, kes on nõus ootama ära mõne vaenukuriteo kõige raskema vormi ja selle tagajärjel sündiva kahju meie inimestele. Ma ei tahaks ära oodata seda hetke, mil meil tuleb rahvale põhjendada trahvi, mille maksame Euroopale meie kõigi ühisest varast. Kas me tõesti soovime maksta iga selle muudatusega viivitatud päevaga paisuvat trahvisummat selle eest, et me ei soostu inimesi vaenamise eest kaitsma? Ma arvan, et me ei saa seda endale lubada.
Arvamuslugu ilmus ERRi portaalis 10. oktoobril 2023.