Danske Bank tunnistas end mullu detsembris kokkuleppel USA justiitsministeeriumiga ja väärtpaberijärelevalvega rahapesus süüdi ja nõustus maksma kokku ligi 2 miljardit dollarit trahvi. Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul on otsuse teatavaks saamisest alates toimunud riigiprokuratuuri ja USA ametikaaslaste vahel läbirääkimised rahapesu tõttu välja mõistetud summa Eestiga jagamise teemal. Ministri sõnul on läbirääkimised seni hästi edenenud, kuid lõpptulemuseni jõudmine võtab veel aega.
„Läbirääkimised on praeguseks kestnud mitu kuud, ent liiguvad positiivses suunas ning on põhjust optimismiks, et USA jagab Eestiga Danske pangalt välja mõistetud summat. Vajalik on ka USA välisministeeriumi nõusolek, mistõttu protsessiga lõpule jõudmiseni läheb veel aega,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg. Ministri sõnul on läbirääkimised märk erakordselt heast koostööst USAga, mis peab kindlasti jätkuma. „Eesti prokurörid aitasid rahvusvahelise justiitskoostöö käigus mitme aasta jooksul kaasa rikkumiste menetlemisele, et Danske pank saaks nii Taanis kui ka USAs rahapesu eest vastutusele võetud. Raske kuritegevuse vastast koostööd USAga soovime kahtlemata jätkata ka tulevikus,“ sõnas ta.
Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul võimaldavad hiljuti vastu võetud karistusseadustiku muudatused edaspidi ka Eestil endal Danskega sarnastele juhtumitele tõhusalt reageerida. „Danske rikkumiste toimepanemise ajal olid teiste riikide karistused oluliselt karmimad. Topeltkaristamise keeluga tõusetuda võivate probleemide vältimiseks polnudki Eestil toona mõistlik pangale süüdistust esitada, kuid olukord on nüüdseks muutunud. Ametist lahkunud riigikogu viimasel töönädalal võeti vastu justiitsministeeriumi esitatud karistusseadustiku muudatused, mis võimaldavad ka Eestis sarnaste rikkumiste puhul oluliselt suuremaid karistusi määrata. Rahalise karistuse suurus võib edaspidi olla kuni 40 miljonit eurot ning käibepõhiselt määratuna veelgi suurem. Mul on hea meel, et vaatamata lahkuva valitsuse väga lühikesele ametiajale õnnestus teha oluline ja kauaoodatud muudatus,“ ütles ta.
Justiitsministri sõnul aitab suurem karistusmäär ennetada süütegude toimepanemist lisaks pangandusele ka teistes kõrge riskiga ja tulusates valdkondades. „Varasemad karistused ei mõjunud heidutavalt, kuna ettevõtete käive ning seadusi rikkudes saadav võimalik tulu võis olla kümneid ja sadu kordi võimalikust karistusest suurem. Nüüd oleme paremini kaitstud ja saame tõhusamalt rikkumisi ennetada. Lisaks võimaldavad muudatused pikendada ka väärtegude aegumistähtaegu kolmelt aastalt viiele, mis on samuti olnud tõsiseks takistuseks menetluste läbiviimisel,“ ütles Lea Danilson-Järg.
Justiitsministri sõnul toetab karistusõiguse ajakohastamine ausat konkurentsi, tugevdab Eesti ettevõtlust ja majandust ning mõjub positiivselt riigi mainele.