Maris Lauri: õigusrikkujate õigele teele aitamisel kanname ühist vastutust

21.01.2022 | 14:45

Justiitsminister Maris Lauri tutvus täna Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna ja vangla tööga. Külaskäigul keskenduti kinnipeetavate taasühiskonnastamist toetavatele tegevustele.
    • Jaga

Kriminaalhoolduse eesmärk on toetada õigusrikkujaid, et nad ei paneks toime uusi kuritegusid ja muuta nii ühiskonda turvalisemaks, kasutades vangistuse alternatiive. Kriminaalhooldusosakondades töötab üle Eesti 140 kriminaalhooldajat, kes igapäevaselt seisavad hea selle eest, et hooldusalustele oleks lisaks järelevalvele tagatud ka toetavad tegevused soodustamaks nende sotsiaalset kohanemist.

Viimase 14 aasta jooksul on kriminaalhooldusaluste arv vähenenud enam kui poole võrra, seda 10 000-lt 3800-le. „Selline langus näitab, et kriminaalhooldusalustega tehtav töö on olnud sisukas ja kvaliteetne. Selleks, et õigusrikkujatele pakutav abi oleks jätkuvalt tõhus, peab kasutama teaduspõhist lähenemist ning olema hea koostöö teiste riigiasutuste ning omavalitsustega,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Kriminaalhooldusaluse taasühiskonnastamisse panustavad erinevad partnerid, arvestatav roll selles töös on kohalikul omavalitsusel, töötukassal, politsei- ja piirivalveametil ning tugiisikuteenuse pakkujatel.

Ringkäigul Tartu vanglas tõi direktor Edvard Remsel välja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusaluste seas on oluliselt enam levinud vaimse tervise probleemid, millele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata. Vähemalt 43% kinnipeetavatel on diagnoositud mõni vaimse tervise häire. „Senisest enam on tarvis vanglaametnikke, sh kriminaalhooldajaid koolitada, et nad oskaksid märgata ja ära tunda neid inimesi, kes vajavad psühholoogilist tuge,“ ütles Remsel. „See on oluline, et suudaksime vanglas ära hoida kinnipeetavate seas enesevigastamist ja enesetappe,“ lisas Remsel.

Tartu vanglas pööratakse suurt rõhku vangide ettevalmistamisele vabanemisjärgsesse ellu. Seda eelkõige läbi hariduse ja erinevate sotsiaalprogrammide. Selleks, et vanglasse sattunud inimesel oleks vabaduses paremad võimalused endaga hakkama saamiseks, on väga oluline motiveerida neid õppima riigikeelt, omandama haridust ja läbima sotsiaalprogramme. Programmi suunamisel arvestatakse tema vajadusi, eelnevat minevikku ja sotsiaalmajanduslikku tausta, et selgitada välja sobivaim. Samuti on ääretult oluline, et erinevad avalikud teenused vaimse tervise valdkonnast kuni omavalitsuste sotsiaalteenusteni oleksid viivituseta kättesaadavad.

Ringkäigul külastati ka AS Eesti Vanglatööstuse osakonda, vangide sportimisvõimalusi, huvitöö õppeklasse, kabelit ja psühhiaatriaosakonda.

Teele Sihtmäe

avalike suhete nõunik