Michal: kohtusüsteemi avatus on väärtus

10.02.2012 | 00:00

    • Jaga
Täna Narvas toimuval kohtunike üldkogul peetud kõnes tänas justiitsminister Kristen Michal kohtunikkonda tervest mõistusest lähtuva käitumise ja solidaarsuse eest ülejäänud Eesti ja avaliku sektoriga ning avaldas heameelt konstruktiivse koostöö eest.

Väärtustest rääkides tõi minister esile aususe – ausa debati ühise eesmärgi ehk parema kohtupidamise nimel. „Mulle meeldib, et on võimalik ausalt ja ebakohaste emotsioonideta öelda üksteisele olulisi asju. See on vastastikune austus, mis on minu meelest Eesti debattides liiga tihti kaotsis,“ ütles minister.

„On äärmiselt sümpaatne ja märgiline, et eelmise aasta pressisõbraks valiti Harju maakohtu esimees Helve Särgava. See annab tunnistust, et kohtunik võib olla avatud ning aidata ühiskonnal mõista, miks midagi otsustati just nii, nagu otsustati,“ lisas Michal.

Teise olulise väärtusena tõi minister esile avatuse, millel on laiem mõju terve kohtunikkonna mainele. „Kui me tahame, et Eesti inimesed lähtuksid enam ühistest väärtustest ja mõistaksid vajadust käituda õiguspäraselt, siis kas mitte ei oleks aeg minna kohtuotsuste pelga kirjapanemisest samm edasi?“ küsis justiitsminister.

Möödunud aasta õigusloomel peatudes rääkis minister, et justiitsministeerium kooskõlastas 112 eelnõu, millest ilma ühegi märkuseta kooskõlastati 10 ja märkusi tehti 78 eelnõule ning kooskõlastamata jäeti 24 eelnõu.

Eriti tähelepanuväärseks pidas minister hea õigusloome põhimõtete kasutuselevõttu. Aasta algul kehtima hakanud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri muudab eelnõude koostamise avatumaks ja suurendab kaasamise rolli juba seadust plaanides. „Rõhutan, et tegu ei ole normitehnika eeskirja järjekordse rutiinse täiendamisega. Olen kindel, et need uuendused koos riigikogus heaks kiidetud õiguspoliitika arengusuundadega aitavad kujundada konsensuslikku õigusloomet ja kindlustada õigusrahu, mida meil tormilise arengu aastail ja hiljem ka majandussurutise tingimustes on mõnigi kord nappinud,“ sõnas minister

Ministri sõnul on hea õigusloome tava parim näide 1. jaanuaril jõustunud halduskohtumenetluse seadustik, mille eel koolitati kohtunikke ja ametnikke ning lepiti kokku töökorralduslikud meetmed. „Selle seadusega on loodud väga head võimalused kiireks halduskohtumenetluseks ja astutud samm kohtumenetluse kiirendamise suunas. Soovin kohtunikele jõudu ja oskust neid kasutada,“ ütles Michal.

Minister jätkas hiljuti valitsusse jõudnud jälitustegevuse muudatustega, mis on avalikkuses rohket tähelepanu pälvinud. Jälitustegevuse täpsem sätestamine aitab kaitsta inimeste põhiõigusi, mis on ka üks justiitsministeeriumi roll. „Muudatused tagavad inimeste põhiõiguste parema kaitse ning politseile ja prokuratuurile selgema pildi, mida ja kuidas teha saab ja tohib. On tähtis, et kontroll meie privaatsust riivavate tegevuste üle on tugev ja põhjalik,“ lausus minister.

Ministri sõnul jätkub ka karistusõiguse revisjon: professor Jaan Sootaki juhtimisel on jõutud lõpusirgele probleemide väljaselgitamisega ja karistusseadustiku koosseisude analüüsiga.

Üks lähikuude olulisimaid teemasid on justiitsministri sõnul avaliku teenistuse seadus. „Reform puudutab ka kohtunikke ja kohtuametnikke. Ma mõistan, et see ei pruugi igaühele meeldida. Aga lähtekoht peab olema see, et kõigile olgu sarnane regulatsioon. Mul on hea meel, et sama meelt on olnud ka näiteks riigikohtu esimees, kes vastas parlamendisaadikute küsimustele, et see on seadusandja otsustada – paljudes riikides on kohtunike puhkused samasugused kui avalikus teenistuses,“ ütles minister.

Minister kõneles ka lobireeglitest, öeldes, et kui need on olemas ja selged, siis kahaneb ka hämarala korruptsiooni ja seadusliku mõjutamise piiril. 

Justiitsministri sõnul on selle aasta teine tähtis teema riigilõivude alanemine. Praegu on kooskõlastusringil riigilõivuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse muutmise seaduse eelnõu, mis alandab tublisti hagihinnast sõltuvaid riigilõive.

 „Samuti jätkame tööd kohtumenetluse kiirendamisega. Senine suhtlus kohtunikkonnaga annab lootust, et meie koostööd kroonib kohtumenetlust tõhustav eelnõu ,“ lausus minister.

Lõpuks rääkis minister kohtukorralduse reformist. „Ütlen otse ja avalikult: me hakkame tegelema kohtukorralduse reformiga, et korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri ning süvendada kohtusüsteemi enesekorralduslikku alget ja süsteemisisest vastutustunnet,“ teatas minister.

Ministri sõnul peavad enne selleteemalise eelnõu väljatöötamist kolm riigivõimu haru üheskoos otsustama kohtusüsteemi enesekorralduse põhimõtted, mis tagaksid kohtuvõimu tõhusa toimimise ning sõltumatuse ja vastutuse tasakaalu. „Arvan, et selle reformi juures peavad olema ühe laua taga nii kohtunikonna erinevaid vaateid esindavad pooled, riigikogu esindajad kui ka vähemalt koalitsioonierakondade võtmeisikud,“ ütles justiitsminister.

Justiitsministri kõne tekstiga saab tutvuda aadressil http://www.just.ee/56317

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus