Ministrid tegid ettepaneku seksuaalse enesemääramise eapiiri tõsta

23.03.2021 | 16:10

23.03.2021. Täna videosilla teel kohtunud justiitsminister Maris Lauri, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, siseminister Kristian Jaani ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna tegid ühiselt ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri Eestis.
    • Jaga

23.03.2021. Täna videosilla teel kohtunud justiitsminister Maris Lauri, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, siseminister Kristian Jaani ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna tegid ühiselt ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri Eestis.

„Kohtumisel otsustati, et justiitsministeerium alustab seaduseelnõu ettevalmistamist sihiga saada see valmis aprilli lõpuks. Eapiiri muutmisele peab eelnema arutelu, mis kaasab erinevaid osapooli nagu arstid, psühholoogid, ülikoolid, Tervise Arengu Instituut, noorte esindusorganisatsioonid, politsei, prokuratuur, kohtud, advokatuur ja teised,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Üheks arutamist vajavaks küsimuseks on, kas tõsta eapiiri seniselt 14 eluaastalt 15 või 16 eluaasta peale. 2015. aastal läbi viidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuringust selgus, et esimese vahekorra ajal on nii tüdrukute kui poiste keskmine vanus olnud 15,4 aastat. Justiitsministeeriumi tellitud uuringus küsitleti 16-18aastaseid noori. Tervise Arengu Instituudi 2015 aasta uuringus "HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" oli 25–29aastaste vastanute hulgas esmase seksuaalvahekorra ajal nende keskmine vanus 17,5 aastat. Eesti naaberriikides on seksuaalse enesemääramise eapiir teatavasti kõrgem, mistõttu tuleks vaadata ka nende riikide praktikat. Näiteks Soomes, Lätis, Leedus on eapiir 16 aastat, Rootsis ja Taanis 15 aastat.

„Teiseks läbimõtlemist vajavaks küsimuseks on see, milline vanusevahemik on sobiv ja mõistlik lugeda noorte omavaheliseks normaalseks seksuaalsuhtluseks. Seda põhjusel, et suurem osa seksuaalsuhteid sellises vanuses noorte vahel leiab aset eakaaslaste või väikese vanusevahega noorte vahel ning on vabatahtlikud. Suurema vanusevahega juhtumid on harvemad,“ selgitas Lauri.

2015. aasta laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringu järgi oli endast vähemalt viis aastat vanema inimesega 14aastaselt või nooremana olnud vabatahtlikus seksuaalvahekorras 4% noortest.

Eapiiri tõstmise korral on vajalik lisaks otsustada ka seda, kas sel juhul tuleb muuta teisi alaealisi puudutavaid vanusega seotud sätteid, eelkõige praegu kehtivat võimalust teatud juhtudel 15aastaselt abielluda. Väärib märkimist, et näiteks on süüvõime iga praegu 14 aastat.

„Oluline on rõhutada ka seda, et kui seksuaalsuhe ei toimu vastastikusel nõusolekul, on igal juhul tegemist kuriteoga, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte omavahelise suhte või suurema vanusevahega,“ lisas Lauri.

2020. aastal läbi viidud uuringu järgi on ohvri keskmine vanus esimese või ebameeldivaima seksuaalvägivalla juhtumi ajal olnud 15,7 aastat. Kui last on seksuaalselt väärkoheldud, saab abi või nõu küsida Lasteabi telefoninumbril 116 111 ning ohvriabi kriisitelefonil 116 006 anonüümselt või pöörduda politsei poole numbril 112.
 

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus