„Naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemine on väga oluline. Eestis moodustavad kõigist kuritegudest perevägivallakuriteod 14% ning vägivallakuritegudest on iga teine seotud perevägivallaga. Ettepanek aitab kaasa ka kriminaalasjades tehtud kohtulahendite vastastikusele tunnustamisele ning parandab neis asjus liikmesriikide õigusalast koostööd,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
Euroopa Komisjoni seadusandliku algatuse eesmärk on ennetada ja tõkestada naistevastast vägivalda ja perevägivalda. Kuigi Eesti õigus vastab juba praegu suures osas algatusele, on direktiivi ülevõtmiseks vaja siiski osa seadusi muuta, täiendada mitmeid kuriteokoosseise ning muuta nende kuritegude karistusmäärasid. Lisaks võib olla vajalik ka ohvrite abistamise regulatsioonide täiendamine.
Ettepaneku järgi tuleks kriminaliseerida vägivallavormid, mis mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt. Lisaks hõlmab algatus kübervägivalla erinevate vormide (näiteks küberjälitamise ja küberahistamise) kriminaliseerimist. Samuti soovitakse algatusega parandada ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ja erinevatele tugiteenustele.
Lisaks nähakse algatusega ette naistevastase vägivalla või perevägivalla ohvrite vajadustega kohandatud ohvriabi. Näiteks tugevamat kaitset seksuaalvägivalla ja naiste suguelundite moonutamise korral, juurdepääsu riiklikele abitelefonidele, paremat juurdepääsu varjupaikadele, samuti tuge erivajadustega ohvritele ja riskirühmadele, sealhulgas relvakonfliktide eest põgenevatele naistele.
Naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamisega seotud tegevused hõlmavad teadlikkuse suurendamist, ohvritega tõenäoliselt kokku puutuvate spetsialistide koolitamist ja vägivalla toimepanijatega töötamist. Soovitakse parandada andmete kogumist naistevastase vägivalla ja perevägivalla kohta.
Algatus on seotud Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, millega Eesti ühines 2017. aastal.