„Vanglatöö siseturvalisuse ja julgeoleku tagamisel on mitmetahuline. Üks osa sellest on vanglateenistujate igapäevane töö õigusrikkujatega. Nende toetamine ja suunamine õiguskuulekale teele näitab meile juba mõnd aega positiivseid tulemusi. Pea 70% vanglates viibinutest järgneva kahe aasta jooksul enam kuritegusid toime ei pane,“ ütles Pakosta.
„Lisaks tööle õigusrikkujatega on vanglaametnikud tugev ja oluline jõud riigi sisejulgeoleku tagamisel. Eri väljaõppe saanud ametnikud ja vanglateenistuse relvastatud üksus panustavad laiemalt ühiskondlike kriiside lahendamisse, osutavad spetsialistidena psühholoogilist ja vaimset tuge ja toetavad politseid avalikus ruumis korra ja julgeoleku hoidmisel,“ rääkis ta.
Vanglate asekantsler Rait Kuuse sõnul treenivad vanglateenistuse relvastatud üksuse ligi 60 liiget igapäevaselt selleks, et olla valmis laiapindseks riigikaitseks ja ametiabi osutamiseks partneritele ning üle kolmesaja ametnikku on koheselt valmis partneritele ametiabi korras tuge pakkuma.
„Igakülgsesse riigikaitsesse panustamist ilmestab ka vanglaametnike laialdane vabatahtlik kuuluvus riigikaitsjate hulka, mida vanglateenistus igati toetab,“ sõnas Kuuse.
Teadmiste ja kogemuste pagasit täiendatakse ja jagatakse ka teiste riikide vanglasüsteemidega. Vanglasüsteemi toimimise ja laiapindse riigikaitse praktikaid sai jagatud ka Ukraina ja Soome kolleegidega. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, vanglate asekantsler Rait Kuuse kohtusid täna Tallinna vanglas Ukraina justiitsvaldkonna aseminister Olena Vysotska ja Soome vanglateenistuse juht Anna Arola-Järviga.
Kohtumisel arutati tänavu mais sõlmitud Eesti ja Ukraina koostööplaane ning Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse rahastusel käivitatud õpiprogrammi tulevikku. Jagatakse ka Eesti, Soome ja Ukraina vangla- ning kriminaalhooldussüsteemi arendamise praktikaid.
„Valdkonna üleste kogemuste ja teadmiste vahetamine on meie jaoks oluline ka Ukraina toetamiseks EL-i liikmesriigiks liikumise teekonnal. Ukraina vanglad on käimasolevas sõjas suure surve all, mõned on tulnud ka maha jätta ning vahendid vanglate ülalpidamiseks on olematud. Arenguplaane on arusaadavalt kõvasti kärbitud, kuid ambitsioon vanglasüsteemi reformimiseks püsib neil tänaseni,“ rääkis justiits-ja digiminister.
„Meil on aga unikaalne kogemus, millest võib edaspidi Ukraina kolleegidele kasu olla – üleminek kaasaegsetele vanglatele ning kõikehõlmav praktika ja väljaõppe muutus. Mastaabid on küll erinevad: 3 vanglat vs 86, kuid reformide alguspunkt mitte nii väga,“ sõnas Kuuse ning lisas: „Vanglate reformimisel ja selle kõrval laiapindsesse riigikaitsesse panustamisel on Eesti heaks suunanäitajaks, olles ainus nõukogude okupatsiooni järel iseseisvunud riik, kes suutnud oma vanglasüsteemis jätta seljataha laagertüüpi vanglad ja subkultuuri vohamise. Saame täna jõudsalt tegeleda inimeste käitumise muutmisega, mille tulemusel ka kuritegevuse tase riigis väheneb. Väärtuslik on meile ka Ukraina kogemus, et laiapindseks riigikaitseks veelgi paremini valmis olla.“