Raport: Eesti peab võitlema kõikide naistevastase vägivalla vormidega

25.11.2022 | 12:50

Euroopa Nõukogu avaldas tänase naistevastase vägivallaga võitlemise päeva eel raporti, millega tunnustatakse Eesti pühendumist naistevastase vägivalla vastu võitlemisele. Edaspidi soovitatakse aga rohkem tähelepanu pöörata ka sellistele naistevastase vägivalla vormidele nagu näiteks eakate ja puuetega naiste vastane vägivald.
    • Jaga

Euroopa Nõukogu hindajad tervitavad aruandes Eesti edusamme, mida on tehtud Istanbuli naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise konventsiooniga liitumise järel. Eesti liitus konventsiooniga 2017. aastal ja äsja lõppes Eesti suhtes esimene hindamisvoor. Konventsiooni nõuete täitmist ja õigusaktide vastavust kontrollib perioodiliselt selleks loodud kõrgetasemeliste ekspertidega hindamismeeskond.

Justiitsministeeriumil on esimeses hindamisvoorus välja toodud positiivsete asjaolude üle hea meel. „Töötame raporti põhjalikult läbi ning kaalume kõiki asjakohaseid ettepanekuid, et meie õigussüsteemi naistevastase vägivalla ühiskonnast välja juurimise nimel veelgi paremaks muuta. Peame jätkuvalt pingutama, et tagada meie tüdrukutele ja naistele turvaline keskkond ja tõhus kaitse,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg. „Edusammudena on raportis välja toodud Eesti pingutused naistevastase vägivalla uute vormide, näiteks ahistava jälitamise kriminaliseerimisel. Samuti on Eestis nüüdseks kriminaliseeritud naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu.“

Samas tõid hindajad raportis välja, et ametivõimud peavad edasi tegelema kõikide naistevastase vägivalla vormidega (nii füüsiline kui vaimne vägivald, seksuaalvägivald jne), pakkuma ohvritele veelgi rohkem eriteenuseid, jõustama kehtivaid õigusakte senisest tõhusamalt, pakkuma vägivallast loobumise programme ja koolitama välja rohkem valdkonna spetsialiste. Hindajad leidsid, et koolitused ja muud jõupingutused teadlikkuse suurendamiseks peaksid käsitlema naistevastase vägivalla erinevaid vorme ning neid tuleks pakkuda nii õiguskaitseametnikele, prokuratuuridele kui ka kohtutele.

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo sõnul on Eestis viimastel aastatel panustatud oluliselt perevägivalla ohvrite tugiteenustesse, mis toodi ka raportis positiivselt välja. „Nii näeb järgmise aasta riigieelarve ette 1,7 miljonit eurot naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvritele suunatud teenustele. Ühtlasi on igas Eesti maakonnas olemas naistevarjupaigad, kus pakutakse abi ja toetust nii naistevastase vägivalla ohvritele kui nendega kaasas olevatele lastele. Samuti on Eestis neli seksuaalvägivalla abikeskust, mis pakuvad ohvritele ööpäevaringset tasuta terviseabi,“ sõnas minister. „Lisaks avati sel sügisel ka viimane neljast lastemajast, kus aidatakse ning pakutakse tuge seksuaalselt väärkoheldud lastele.“

Aruandes toodi positiivselt välja ka õiguskaitse- ja justiitssektoris andmete kogumise süsteem, mis võimaldab jälgida naistevastase vägivalla ja eriti perevägivalla juhtumeid. Samuti tunnustati Eestit mitmesuguste algatuste eest meedia ja erasektori kaasamiseks, mis toetavad võitlust naistevastase vägivallaga.

Kust leida abi?

  • Kui oled langenud lähisuhtevägivalla ohvriks, on võimalik saada abi. Kõige kiirem viis pöördumiseks on ohvriabi veebilehe palunabi.ee kaudu või ohvriabi kriisitelefonil 116 006. Nõuandeliinile helistamine on tasuta.
  • Ka vägivaldne käitumine on õpitud käitumine, millest on võimalik loobuda. Abi on võimalik saada ka vägivalla toimepanijatel, helistades vägivallast loobumise tugiliinil 660 6077 või kirjutades e-posti aadressile [email protected]. Kui loobud vägivaldsest käitumisest, muudab see positiivselt nii Su enda kui ka Su lähedaste elu. 

Täna on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastane päev, millega ÜRO juhib tähelepanu vägivalla suurele levikule ja kahjudele naiste ja tüdrukute seas ning vajadusele seda vähendada ja ennetada.

Andri Küüts

avalike suhete nõunik