Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Kadi Karus toob välja, et Eesti edusamme kohtusüsteemi digitaliseerimises ning korruptsiooniennetuses tunnustavad hindajad juba neljandat aastat järjest. „Kohtusüsteemi digitaliseerimise puhul toodi sel korral esile veebiplatvormi kasutamist kohtudokumentide tõhusamaks kättetoimetamiseks. Korruptsiooniennetuse vallas on positiivselt ära märgitud huvide konflikti vältimise ning lobitegevuse reeglite tutvustamise protseduur teiste seas igale ametisse asuvale ministrile ja tema nõunikele,“ märkis Kadi Karus justiitsministeeriumist.
Eesti sõna- ja meediavabadus on aruande järgi hästi tagatud ning rahva usaldus avalik-õigusliku ringhäälingu meedia vastu püsib kõrge.
Aruandes on välja toodud ka selliseid aspekte, mis vajavad õigusriigi tugevdamise huvides senisest enam tähelepanu. Nii on aruandes korruptsioonivastase tegevusega seoses ära märgitud tõsiasi, et erakondade rahastamise järelevalve tõhustamiseks vajalikke seadusemuudatusi ei ole Eestis jätkuvalt vastu võetud. Selge murekohana on esile toodud ka Riigikogu poolt kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamine riigieelarvest, mille tarbeks puuduvad aga läbipaistvad ja objektiivsed reeglid.
Samuti vajab hindajate sõnul jätkuvalt tähelepanu andmetele juurdepääsu võimaldamise reeglistik, et isikuandmed oleksid hästi kaitstud ja avalik teave oleks ühiskonnale hästi kättesaadav. Ehkki kohtute töökorralduse muutmiseks vastu võetud seadusemuudatused on olnud vajalikud kohtunike suure töökoormuse leevendamiseks, on aruandes kajastatud ka kohtunike väljendatud muret spetsialiseeritud osakondade võimaliku mõju suhtes kohtunike töökorraldusele.
Muude teemade seast tõsteti aruandes esile Eesti silmapaistvaid edusamme riigi koosloome keskkonna digitaalplatvormi arendamisel, mille abil muutub õigusloomeprotsess senisest kaasavamaks ja läbipaistvamaks. Samuti tunnustati õiguskantsleri aktiivset rolli õigusriigi põhimõtete tagamisel.
Õigusriigi ülevaadet avaldab Euroopa Komisjon alates 2020. aastast, tänavune on järjekorras neljas. Õigusriigi seisukorda hinnatakse aruandes nelja põhivaldkonna kaudu – need on kohtusüsteem, korruptsioonivastane tegevus, meediavabadus ja meedia mitmekesisus ning muud riigi institutsioonidega seotud tegevused. Euroopa Komisjoni eile avaldatud aruandega saab tutvuda siin.