Registreeritud korruptsioonikuritegude arv suurenes mullu ennekõike tervishoiuvaldkonnas

01.04.2023 | 10:48

Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaatest selgub, et möödunud aastal registreeriti 165 korruptsioonikuritegu. Seda on 78 võrra enam kui 2021. aastal.
    • Jaga

Kuritegude statistika hõlmab registreeritud kuritegusid, mille kohta on asutud tõendeid koguma. Statistika ei peegelda süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

Korruptsioonikuritegudest registreeriti enim altkäemaksu, neid juhtumeid oli kokku 108. Altkäemaksu võtmistest mõnevõrra enam registreeriti altkäemaksu andmisi. 

Põhja ringkonnaprokuröri Janno Reinkorti sõnul tuleneb kasv peamiselt ka ajakirjanduses tähelepanu saanud immuniseerimispasside ja Nikolai Ossipenkoga seotud kriminaalasjadest. „Mõlemad kriminaalasjad on kohtueelses menetluses. Immuniseerimispassidega seotud menetluses on üle 60 kahtlustatava, kellest enam kui 20 suhtes on prokuratuur lõpetanud menetluse otstarbekuse kaalutlusel ning määranud altkäemaksu andnud inimestele kohustused. Igas valdkonnas, kus on ligipääs riigi, kohaliku omavalitsuse või mõne ametiasutuse varale, võib tekkida korruptsiooniohtlikke olukordi. Seetõttu on oluline, et nende sektorite töötajad oskaksid selliseid riske minimeerida, olukordi ära tunda ning vajadusel julgeksid teavitada politseid, et kahtlusi saaks põhjalikult kontrollida,“ ütles Janno Reinkort.

Kokku registreeriti 2022. aastal tervishoiu valdkonnas 47 kuritegu, mida oli 20 võrra rohkem kui eelnenud aastal. „Kui 2021. aastal registreeriti mõned üksikud COVID-19 vaktsineerimistõendite müümisega seotud kuriteokahtlused, siis 2022. aastal olid juba kõik tervishoiu valdkonda puudutanud korruptsioonikuriteod just seda tüüpi,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa.

Justiitsministeeriumi esindaja nentis, et kuigi avaliku sektori töötajate teadlikkus korruptsioonist on suurenenud ning paljudes asutustes on tööprotsesse muudetud üha selgemaks ja läbipaistvamaks, tuleb ennetustööga kindlasti jätkata. „Teadlikkuse parandamine ja muud ennetustegevused kannavad korruptsiooniennetuses pikaajaliselt kõige paremini vilja,“ tunnistas Kätlin-Chris Kruusmaa justiitsministeeriumist.

Altkäemaksu järel registreeriti 2022. aastal enim mõjuvõimuga kauplemist ja toimingupiirangu rikkumisi. Toimingupiirangu rikkumine on näiteks see, kui ametiisik teeb otsuse, mis puudutab teda ennast või temaga seotud inimest või äriühingut.

Majanduskuritegusid registreeriti mullu 241 ehk 51 võrra vähem kui 2021. aastal. Nendest enim registreeriti maksusüütegusid, mis moodustasid 40% kõikidest registreeritud majanduskuritegudest. 26% registreeritud majanduskuritegudest olid seotud ebaseadusliku majandustegevusega, näiteks tubakatoodete salakaubaveoga. 14% juhtumitest olid seotud pankroti- ja täitemenetlusega, 10% äriühingutega ning 8% rahapesuga.

Justiitsministeerium koolitab korruptsiooni äratundmise ja ennetamise teemadel nii ettevõtteid kui ka tudengeid. Möödunud aastal jagas osa koolituse läbinud tudengitest enda kogutud teadmisi ka gümnaasiumiõpilastele. „Kindlasti pingutame ka edaspidi selle nimel, et korruptsiooniteemade käsitlemine jõuaks üha rohkem nii ülikoolidesse kui ka gümnaasiumidesse. See on oluline, et nii tulevased era- kui ka avaliku sektori töötajad oskaksid korruptsiooni ära tunda ja sellest hoiduda,“ sõnas justiitsministeeriumi nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa.

Tutvu 2022. aastal toime pandud korruptsiooni- ja majanduskuritegude ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel. Prokuratuuri korruptsioonikuritegudele keskenduvat aastaraamatut saab lugeda veebilehel aastaraamat.prokuratuur.ee.
 

Andri Küüts

avalike suhete nõunik