Reoveeuuring 13 linnas: enim kokaiini leidus Rakvere reovees

26.03.2024 | 08:51

Justiitsministeeriumi hiljuti tellitud reoveeproovide analüüs annab teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides.
    • Jaga

Viimatised reoveeproovid võeti linnades 7. veebruaril 24 tunni jooksul. Reoveeuuringute käigus võetud proove analüüsib Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kes suudab indikaatoruuringute käigus anda väga täpse ülevaate uimastite levimise hetkeolukorrast.

Enim levinud narkootiline aine on Eestis jätkuvalt kanep, mille jääkide tase oli enamiku linnade reovees siiski madalam kui novembris. Kõige rohkem leidus seda ainet seekord Tallinna, Narva ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa reovees. Teiste linnadega võrreldes oli kanepi jääke kõige vähem Võru, Sillamäe, Paide ja Viljandi reovees.

„Kui võrrelda veebruarikuu uuringu tulemusi möödunud aasta novembrikuus tehtud uuringu näitudega, täheldame mõnetist kanepi jääkide kasvu pealinnas, Maardus, Tartus ja Viljandis. Teistes linnades on vaadeldud perioodide võrdluses kanepi tarvitamine üksjagu vähenenud,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.

Amfetamiin on Eestis jätkuvalt laialdaselt levinud. Selle aine jääke leidus enim Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, aga ka Valga ja Võru reovees, pisut vähem ka Tallinnas, Narvas, Rakveres ja Tartus. Teistest linnadest oluliselt vähem amfetamiini jääke leidus Sillamäe, Viljandi, Paide ja Haapsalu reovees.

Levikult kolmandal kohal püsib juba mõnda aega kokaiin, mida leidus samuti kõikide vaadeldud linnade reovees. Kõige enam annuseid 1000 elaniku kohta tuli välja Rakvere reovees, millest veidi vähem oli aine jääke Tallinnas. Sillamäe ja Paide reovees leidus kokaiini teiste linnadega võrreldes oluliselt vähem.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teaduri Katri Abel-Ollo sõnul on kokaiini ja amfetamiini kogused eeskätt Rakvere linna reovees murettekitavad. „Amfetamiini leiud Rakveres sarnanevad Tallinna omadele, kokaiini kogused Rakvere reovees on pealinna näitudest suisa kõrgemad. Kuna sellist trendi saab täheldada juba mõnda aega, ei ole enam usutav, et asi oleks siseturismi eripärades või suuremates sündmustes, mis tarvitajaid Rakveresse kokku tooksid. Näib, et piirkonda oleks tarvis luua senisest suuremal määral vaimse tervise abi kui ka muid tugiteenuseid, mis aitaksid kanda kinnitanud probleemi leevendada,“ tähendas Katri Abel-Ollo.

Metadooni jääkide näit on novembrikuu uuringu tulemustega võrreldes oluliselt kahanenud Maardus ja Sillamäel. Sedagi ainet leidus kõikides vaadeldud linnades. Kõige enam oli aine jääke Narvas ja Tallinnas, kus asuvad ka peamised Eesti metadoon-asendusravi keskused. Võrdlemisi vähe metadooni jääke leidus seekord Haapsalu, Paide, Pärnu, Rakvere, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru reovees.

Metamfetamiini jääke tuvastati linnade reovees väga vähe. Teistest enam leidus seda Võru ja Tartu linna reovees, neist mõnevõrra vähem Tallinnas. Pisut leidus ainet ka Rakvere, Viljandi, Kohtla-Järve Ahtme linnaosa, Paide, Pärnu, Valga, Maardu, Narva reovees. Haapsalus ja Sillamäel jäi aine annuste arv 1000 elaniku kohta nulli lähedale.

MDMAd ehk ecstasyt tarbiti vaadeldud perioodil enim Tartus, veidi vähem ka Tallinnas, Rakveres, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Narvas, Pärnus, Valgas ja Viljandis. Pea üldse ei leitud aine jääke Haapsalu, Maardu, Paide, Sillamäe ja Võru reoveest, kus annuste arv 1000 elaniku kohta jäi nulli lähedale. Enamiku linnade reovees oli aine jääkide tase pea olematu.

Uuringusse hõlmatud uutest ainetest leiti alfa-PVP-d seekord Tallinna ja Rakvere reoveest. Metonitaseeni jälgi leidus Tallinna ja Maardu reovees, üliohtlikku protonitaseeni vaid pealinnas. 3/4-MMC-d leidus Maardus ja Pärnus. Mitragüniini jääke oli seekord Tallinnast, Tartust ja Maardust võetud reoveeproovides.

TAI teaduri Katri Abel-Ollo arvates on seekordse uuringu tähelepanuväärseimad leiud just nitaseenid. „Asjaolu, et nitaseene leidus seekord ka Maardus, näitab, et uute üliohtlike ainete turule tuleku probleem on üha süvenemas. Kohtupekspertiisi instituudi tulemused näitavad, et paljudel juhtudel ongi tegemist protonitaseeni ja metonitaseeni segudega,“ täpsustas Katri Abel-Ollo.

Justiitsministeeriumi nõunik Andri Ahven juhib tähelepanu, et uuringu tulemusi võivad tihtilugu mõjutada näiteks rahvaüritused just väikestes linnades. „Seejuures ei saa ühe uuringu tulemustest teha pikaajalisi järeldusi ainete tarvitamise püsiva mustri kohta. Need avalduvad üksnes pikema aja jooksul eri uuringute tulemuste võrdlemisel,“ rõhutas Andri Ahven justiitsministeeriumist.

Uimastite tarvitamine ei ole kunagi ohutu. Nõu uimastitest loobumiseks ning teavet nende mõju kohta saad veebilehelt narko.ee.

Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi graafikute kaudu. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas. Ministeerium tellib reoveeuuringuid alates 2022. aasta algusest. Uuringud valmivad koostöös Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusega igas kvartalis.
 

Andri Küüts

avalike suhete nõunik