Riigikogu võttis vastu kohtuekspertiisi arengut ja digilahendusi toetava seaduse

18.01.2023 | 14:22

Täna läbis Riigikogus kolmanda lugemise eelnõu, mis aitab arendada Eesti kohtuekspertiisi valdkonda. Seaduse uus terviktekst toetab kohtumenetluse ja kohtuekspertiiside digitaliseerimist.
    • Jaga

„Seni kehtinud kohtuekspertiisi valdkonna regulatsioonid olid oma aja ära elanud ning vajasid kaasajastamist. Valdkonna arengule järele jõudmiseks tuli luua seaduse uus terviktekst. Näiteks saab nüüd täisdigitaalset kriminaaltoimikut pidada ka kohtueelses menetluses, seni sai seda teha vaid kohtumenetluses,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Aja jooksul on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist (EKEI) saanud teadusasutus ja rahvusvaheline ekspertiisialane keskus. „EKEI pole enam pelgalt labor. Lisaks ekspertiiside tegemisele loob instituut ise uusi teadmisi, mis võimaldavad kuritegusid senisest tõhusamalt lahendada. Selleks, et valdkond saaks areneda, peavad muutusi toetama ka regulatsioonid,“ lausus justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Äsja vastu võetud seaduse terviktekst reguleerib senisest selgemini, kuidas saavad Eesti eksperdid teha ekspertiise ka välismaale, tellida neid ise vajadusel teisest riigist ning osaleda rahvusvahelises koostöös laiemaltki. Samuti muutuvad paindlikumaks nii ekspertiisimääruse kui ka ekspertiisiakti vormid.

Muudatuste toel on kohtuekspertiisi valdkond valmis kaasas käima digitaalsele kohtumenetlusele üleminekuga, mis on justiitsministeeriumi üks prioriteete. „Kogu õiguskaare digitaliseerimises on oluline osa ka kohtuekspertiisi valdkonnal. Näiteks tekib uuendatud seaduse jõustumisel võimalus nn digilahanguks surmapõhjuse tuvastamisel. Digilahang aitab hoida kokku aega ja on teatud juhtudel traditsioonilisest lahangust ka täpsem. Digilahangute ehk radioloogiliste uuringute tegemise võimekus on EKEI-l juba praegu nii Tallinnas kui ka Tartus,“ rääkis justiitsminister.

Uue seadusega loodi juriidilised alused ka kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdimõistetute näokujutiste või häälenäidiste kasutamiseks raskete kuritegude lahendamisel. Lisaks täpsustusid ja ühtlustusid sõrmejälgede, DNA, näokujutiste ja häälenäidiste võtmise ning kasutamise alused, et muuta kuritegevuse vastast võitlust senisest tõhusamaks.

Uuendatud seadus täpsustab muu hulgas ekspertiisitegevuse rahastamisega seonduvat. Uus terviktekst annab ka senisest selgemad suunised, millal saab tellida ekspertiisi riiklikust ekspertiisiasutusest ning millal tuleb pöörduda registreeritud eraeksperdi poole. Seadusega muutuvad ka mõned kohtuekspertiisiga seotud mõisted ning ekspertiiside hinnakirja põhimõtted.

Muudatused mõjutavad eelkõige menetlejaid nii politseis, prokuratuuris kui ka kohtutes. Ehkki tööprotsess jääb olemuselt samaks, muutuvad ekspertiiside tellimise ja tegemise detailid senisest selgemaks ja osalt ka paindlikumaks.

Uued digisätted kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse seadustikes jõustuvad 1. mail 2023. Kohtuekspertiisiseaduse uus terviktekst jõustub 1. septembril 2023. 

Seotud viited

Andri Küüts

avalike suhete nõunik