Innovatsiooniprojekt 2023: E-teenused vangidele ja andmelauad vanglateenistuses
Vanglateenistus seadis eesmärgiks liikumise andmepõhise otsustamise poole, et kõikidel juhtimistasanditel üksuse juhist kuni vanglate osakonna ametnikeni oleks andmed ühetaoliselt kergesti kättesaadavad ja kasutatavad.
Selleks hakati 2023. aasta alguses tegema esimesi analüüse PowerBI keskkonnas ning aprillis alustati dünaamiliste andmelaudade ehitamisega. Tänaseks on vanglateenistusel erinevaid andmelaudu kümmekond. Esimesed andmelauad keskendusid võtmeindikaatoritele, milleks on:
• kinnipeetavate arv ja trendid
• kriminaalhooldusaluste arv ja trendid
• vangla ja kriminaalhoolduse sündmused, sh eriteadetega seotud sündmused
Andmelauad on seni ehitatud võimalikult automaatselt uuenevatena. Oktoobri seisuga on kuus pidevalt uuenevat andmelauda ning ligi kümme andmepõhist analüüsi lauda, mis näitavad meie tegevuse olulisi trende ning kindla kuupäevaga hetkeseise. Töös on ka vangiregistri andmete viimine JAAK-u, mis loob eelduse veelgi põhjalikumate ja huvitavamate andmelaudade ehitamiseks. Eesmärk on hakata kuvama pidevalt uuenevaid andmeid ka avalikkusele.
2023. aasta juunis said esimesed vangid kasutada tahvelarvuteid, mille abil pääsevad nad ligi avalikule e-toimikule, õigusaktide ja kohtulahendite andmebaasidele ja vangistusseaduse § 311 loetletud veebilehtedele. Lisaks saavad nad vaadata enda vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud raha jääki ning alates novembrist saavad esimesed vangid hakata e-poe vahendusel ka sisseoste tegema.
Vangidele e-teenuste võimaldamine on oluline osa nende taasühiskonnastamisest, kuna soodustab seda, et nad ka vabaduses rohkete e-teenuste keskel hakkama saaksid ning harjuksid neid juba vanglas kasutama. Lisaks aitab projekt potentsiaalselt kaasa kohtumenetluse tähtaegade lühendamisele, kuna infovahetus kohtu ja vangi vahel saab nüüd toimuda hetkega. Oluliselt väheneb ka vanglate ja kohtute halduskoormus, kuna dokumentide liikumine on elektrooniline.
Projektitiimi kuulusid projektijuhid: Priit Post ja Tiina Unuks. Põhimeeskonnas olid Tiina Unuks, Andreas Aljas (Tartu vangla) Liis Toom (Tartu vangla), Argo Lauk (Tartu vangla), Margit Lauri. Olulisemad kaaspanustajad olid Jaanus Kirmet, Sten Ehrberg ja Mark-Hendrik Mäeste, Caspar Sepp, Elina Prudnikova
Teenuste parendamise ja bürokraatia vähendamise projekt 2023: Selgem ja usaldusväärsem äriregister: Ühinguõiguse revisjon ja automatiseeritud järelevalve
13. aprill 2022 võeti Riigikogus vastu äriregistri seadus, mis jõustub kolmes etapis: 2023. aasta 1. veebruaril ja 1. septembril ning 2024. aasta 1. märtsil. Selle seaduse peamine eesmärk on kõigi juriidiliste isikute registrimenetluse ühtlustamine ning selle lihtsamaks ja selgemaks muutmine. Luuakse mitmeid uusi võimalusi, näiteks võimalus ärinime broneerida ja põhjendatud juhtudel taotleda kindlal kuupäeval kande tegemist äriregistrisse. Laiendatakse registripidaja järelevalvevõimalusi, tagamaks äriregistri andmete usaldusväärsust ja ettevõtjate aruandluskohustuse täitmist, näiteks kiirem registrist kustutamine nende juriidiliste isikute puhul, kes ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Suurendatakse käibekindlust osaühingu osadega tehingute tegemisel, osaühingu osanike nimekirja pidamine antakse registripidajale ja osanike andmed saavad registrikaardi andmete tähenduse.
Eelnõu koostamise lähtekohaks oli ühinguõiguse revisjoni töörühma esitatud eelnõu ja ettepanekud.
Projekt toetab nii justiitsministeeriumi kui ka Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist. Sellel on väärtus nii inimestele, juriidilistele isikutele kui ka riigile tervikuna, kuna lahendab varasemad olulised probleemkohad ning arvestab sealjuures ka sihtgruppide soovidega.
Probleemid majandusaasta aruannete esitamata jätmisega on enamikule teada juba mitmeid aastaid – ühinguid asutada on väga lihtne, kuid majandusaasta aruandeid esitab kõikidest kohustatud isikutest aastast aastasse vähem kui 60%. See tähendab, et registripidaja peab ligi 100 000 ühingu suhtes järelevalvet teostama käsitsi. Selle ajas järjest suureneva probleemi lahendamiseks lõime koos Registrite ja Infosüsteemide Keskusega automatiseeritud järelevalveprotsessi, mis teeb järelevalvet tähtajaks esitamata jäetud aruannete üle. See oli võimalik pärast 1. veebruarist 2023 jõustunud äriregistri seaduse muudatust.
Automaatkontrolliga loodetakse järelevalvemenetluste esimese ringi, st hoiatusmäärused välja saata selle aasta lõpuks. Tegemist on märkimisväärse muudatusega registripidaja töös ja järelevalves, mis loob eeldused õiguskuulekamaks käitumiseks ja võimaldab registrist kiiresti kustutada ühingud, kes seni võisid oma tegevust jätkata ligi kahe aasta jooksul. Seega annab projekt olulise panuse ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ning ausale konkurentsile.
Projektitiimi kuulusid: Margit Veskimäe, Vaike Murumets, Maarit Puhm, Marget Pae, Külliki Feldman, Heddi Lutterus, Vilar Peep, Liina Martinson, Pilleriin Lindsalu, Mari Koik, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistri meeskond. Olulisemad kaaspanustajad olid Tartu Maakohtu registriosakond, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse null-aruandluse meeskond, ühinguõiguse revisjoni töörühm (Urmas Volens, Martin Käerdi, Sander Kärson, Villu Kõve, Arsi Pavels, Kalev Saare, Andres Vutt, Margit Vutt)
Koostöö ja arendamise projekt 2023: Kuriteoohvrite kaitse Eestis (AREV): tööriistade loomine kannatanu paremaks kohtlemiseks
Victim Support Europe´i ja justiitsministeeriumi ühine projekt “Kuriteoohvrite kaitse Eestis” ehk AREV (Advancing Rights for Estonian Victims) sai alguse 2021. aastal ning selle peamine eesmärk on parandada kuriteoohvritele pakutavat kaitset ja tuge Eestis. Eesmärgi saavutamiseks arendati projekti käigus välja erinevad töövahendid, et suurendada erinevate osapoolte arusaamist kuriteoohvrite vajaduste ning olemasolevate teenuste kohta, parandada teabe edastamist ja tugiteenustele suunamist ning kuriteoohvrite kogemusi. Samuti oli oluline tõsta ohvrite teadlikkust nende õigustest ning neile kättesaadavast toest. Tihedat koostööd tehti politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti, prokuratuuri, tervishoiusektori ja muude sidusrühmadega. Projekt viidi ellu Ida- ja Lääne-Virumaal. Kindlas piirkonnas toimuv projekt võimaldas paremini keskenduda kogukondlikule lähenemisele.
Projektitiimi kuulusid: Justiitsministeeriumi poolne projekti algataja ja koordinaator kuni veebruar 2023 oli Brit Tammiste, projekti koordinaator alates veebruar 2023 oli Anna-Liisa Uisk. Projektijuht Brüsselis oli Antonio De Martin (Victim Support Europe).Projekti assistendid olid Inga Randma, Ireena Schmidt (kuni 30. sept 2023), Liis Allmäe (kuni mai 2023).
Publiku lemmikprojekt 2023: Justiitsministeeriumi arengunädal
21.-24. augustini toimunud arengunädal on hea näide ministeeriumi teenistujate ja meie haldusala koostööst ja ühisest panustamisest. Arengunädala eesmärk oli leida tööaastast aeg, mil kõigil organisatsiooni liikmetel oleks võimalik ennast vajalikel teemadel arendada, muretsemata, et samal ajal tööülesanded kuhjuvad. Lisaks oli sooviks sellel nädalal tuua inimesed kokku, et luua taas paremat meeskonnatunnet olukorras, mil meist paljud teevad kaugtööd ja kolleegidega igapäevaselt silmast silma ei kohtu.
Arengunädalal toimus kokku 11 erinevat koolitust, kus osales 80% teenistujatest ehk 136 inimest.
Koolituste teemadeks olid andmeteadlikkus, kriminaalmenetlus, andmekaitse, keeruliste olukordade meistriklass (kaks gruppi), visualiseerimine (kaks gruppi), nügimine (kaks gruppi), ajaplaneerimine kahelt erinevalt koolitajalt, vaimse tervise esmaabi (kaks gruppi), kriminaalhooldajate töövarjutus, enesekaitse baasteadmiste omandamine. Põhjalikumat ettevalmistust nõudis andmeteadlikkuse seminar, mille sisuks oli andmepõhine otsustamine, andmete igapäevasesse töösse rakendamine, kuhu tahame andmete kasutamisega jõuda ja head näited.
Koolitused said osalejatelt väga head tagasisidet nii sisule kui ka korraldusele. Osalejad hindasid 11st koolitusest 10t 5-palli skaalal kõrgemalt kui 4,17. Samuti pidasid inimesed väga oluliseks, et arengunädal tõi organisatsiooni taas kokku ja sai kolleegiga silmast silma kohtuda.
Projektitiimi kuulusid: projektijuht Mari Saarniit ja põhimeeskonda Riina Sooäär, Janne Ojaperv, Olvi Parve. Olulisemad kaaspanustajad olid Andreas Kangur, Margit Juhkam, Illimar Pärnamägi, Tiina Unuks, Henrik Trasberg, Ingrid Saarepuu, Evar Sõmer, Nele Nisu, Anu Suviste, Kristel Niidas, Jaana Sahk-Labi, Registrite ja Infosüsteemide Keskusest Indrek Tops, vanglatest Lauri Lehtla, Ranel Annama, Meribel Moldau, Helen Vetevoog, Kristin Teesalu, Livia Silvet, Maarja Mägi. Teemade koondamisel oli oluline roll ka kantsleril, asekantsleritel ja talituste juhtidel.
Suur aitäh kõigile justiitsvaldkonna arengusse panustajatele ning palju õnne võitjatele!