7.07.2020. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse kohtutäiturite süsteemi efektiivsemaks ja tagatakse paremini nii sissenõudjate kui võlgnike õigused.
„Kohtutäiturite süsteem on juba aastaid kiratsenud. Täituritel on jäänud tööd oluliselt vähemaks, mistõttu on langenud ka tulud ning edukamate ja vähem teenivate büroode sissetulekute vahel on suured käärid. See on põhjustanud olukorra, kus osal kohtutäituritest on keeruline või võimatu nõudeid piisavalt hästi täita ning menetlusosalisi koheldakse erinevalt, jättes pahatihti nende õigused tagamata,“ ütles justiitsminister Raivo Aeg.
Justiitsministeerium soovib luua eeldused senise süsteemi efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Elatiste paremaks sissenõudmiseks pakub eelnõu ühe lahendusena välja, et riik hakkab tasuma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest, kuna kohtutäituritele on tegemist selgelt kahjumliku tegevusega.
Eelnõuga muudetakse kohtutäiturite tasusätteid nii, et need vastaks viimastel aastatel toimunud muudatustele ja võimaldaks hüvitada kohtutäiturile täiteasja menetlemisega tekkinud kulud ning kaotatakse ebamõistlik piirang, mis välistab kohtutäiturile ja notarile kohtuasjas kantud õigusabi kulude hüvitamise.
Sissenõudjale on plaanis muuta odavamaks ja lihtsamaks täiteasja üleandmine teisele kohtutäiturile. Kui täiteasja on menetletud tulemuseta vähemalt kolm aastat, siis võib sissenõudja anda täiteasja üle teisele kohtutäiturile tasuta. Üle andval kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu ja sissenõutavaks muutunud täitekulud sisse võlgnikult. Üle võtval kohtutäituril on õigus küsida sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu.
Samuti on kavas muuta senist avaliku võimu kandja nõuete jagamise mudelit selliselt, et sarnaselt eranõude omanikuga võib ka avalik-õigusliku nõude omanik valida ise endale kohtutäituri, säilitades samas senise võimaluse jagada nõuet keskse jagamise lahenduse abil.
Luuakse nõuete ja arestide infosüsteem, mis tagab, et riigil ja erasissenõudjal on tulevikus parem ülevaade täitemenetluses olevatest nõuetest ning võlgnikul tema vastu suunatud nõuete menetlemisest ja nõude täitmise seisust. Kõigi nõuete sundtäitmine peab toimuma üldises järjekorras põhimõttel, et varem täitmisele saadetud nõue täidetakse enne, välja arvatud näiteks elatise nõuded, mis täidetakse teiste nõuete ees alati eelisjärjekorras.
„Muudatuste tulemusena paraneb rahaliste nõuete laekumine, kuna ametis olevad kohtutäiturid suudavad töötada efektiivsemalt nagu näiteks tuvastada ja arestida võlgniku vara, küsitleda võlgnikku, nõuda võlgniku vannet kohtus, monitoorida võlgniku seisu,“ rääkis minister.
Täitemenetluse kitsaskohti ja täitesüsteemi jätkusuutlikkust arutati täitesüsteemi ümberkorraldamise õigusloome töörühmas ning aprillis ka valitsuskabinetis.