Töö riigisaladusega muutub paindlikumaks

03.05.2021 | 08:03

    • Jaga

03.05.21. Justiitsministeerium esitas Vabariigi Valitsusele riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega plaanitavate muudatuste tulemusel muutub töö riigisaladusega tulevikus paindlikumaks.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul on seaduse eesmärk tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest. „Eelnõuga proovime lahendada peamiselt aja jooksul praktikas ilmnenud kitsaskohti ning viia seadus vastavusse tänapäevaste kasutustingimustega,“ lisas ta.

Näiteks ajakohastatakse salastatud teabe töötlemise nõudeid, muutes need vastavaks nüüdisaegse asjaajamise põhimõtetega. Kehtivad nõuded on koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu ei ole need mõistlikult rakendatavad elektrooniliselt töödeldava salastatud teabe korral.

Samuti tehakse olulisi muudatusi otsustamistasandite lõikes, kus seni on kehtinud ranged piirangud. Laiendatakse ministri pädevust teabe salastatuse pikendamisel või selle ennetähtaegsel kustutamisel. Viimase üle otsustamise saab minister, eelnõu kohaselt, ka asutuse juhile edasi volitada. Eesmärk on muuta asutuste tööprotsessi salastatud teabe töötlemisel ja juurdepääsuõiguse andmisel kiiremaks ja tõhusamaks.

Julgeoleku ja riigikaitse seisukohast puudutab olulisim muudatus aga kaitseväe tegevust. Täpsemalt vajadust anda teatud osale reservväelastele ülesannete täitmiseks vajalikku salastatud teavet. Muudatus puudutab neid reservväelasi, kes ei ole igapäevaselt kaitseväeteenistuses ja naasevad teenistusse näiteks õppekogunemise raames. Selleks peab kindlatel teenistuskohtadel olema võimalik juurdepääsu loa õiguse andmine kiirkorras, mis tähendab ka vajadust teostada julgeolekukontroll teistsugustel alustel ja tavapärasest erinevas korras ja väiksema ajaraami sees.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul on riigikaitse lünkadeta jätkusuutlik toimimine nii ohu olukordadeks valmistumisel kui ka ohuolukordades prioriteet, kuid kellegi eraellu ilmaasjata sekkuma ei hakata. „Eesti riigi iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalset terviklikkust ohustavates olukordades puudub kehtiva seaduse alusel võimalus anda kiirelt juurdepääsuõigus salastatud teabele. Sellistes olukordades on reageerimise kiirus aga võtmekoht,“ lisas ta.

Kuna reservis oleval isikul puudub igapäevane teenistussuhe Kaitseväega, on juurdepääsuõiguse andmise otsustusprotsess osutunud praktikas liialt aeganõudvaks. Nimelt peab enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamist viidama isiku suhtes läbi julgeolekukontroll, milleks ta ise taotluse peab esitama. Eelnõu kohaselt tõhustatakse konfidentsiaalsel tasemel riigikaitse, infrastruktuuri ja teabe kaitse  riigisaladusele  juurdepääsuõiguse andmise protseduure ning antakse taotluse esitamise võimalus Kaitseväele, säilitades kohustuse isikut tema üle teostatavast kontrollist teavitada. 

Lisaks täiendatakse NATO personali julgeoleku direktiivi kriteeriumitest ja aastate jooksul praktikas ilmnenud vajadustest lähtuvalt riigisaladuse juurdepääsuloa andmisest keeldumise aluseid. Näiteks võib loa andmisest keelduda juhul, kui isik ei oska adekvaatselt selgitada oma viibimist välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus.
Eelnõuga soovitakse ajakohastada ka salastatud teabe riigist väljapoole edastamise regulatsiooni. Laiendatakse salastatud teabe edastamise õigust omavate asutuste ringi, selleks et seaduses oleks on paindlik regulatsioon ja üheselt mõistetavad tingimused salastatud teabe edastamiseks välisriigile.

Kõige tähtsam teabe kaitse põhimõtetest tulenev nõue on see, et teabe vastuvõtja tagaks kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. See nõue väljendub välislepingutes (salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepped), millised Eesti Vabariik on sõlminud välisriikidega.

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus