Uus eelnõu kaotab avalikus teenistuses põhjendamatud soodustused ja loob läbipaistva palgasüsteemi

07.12.2011 | 00:00

    • Jaga
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu, millega kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selge ja õiglane palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaasajastatakse avalik teenistus.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uut ja tänapäevasemat avalikku teenistust loovat raamistikku oodatud juba kümme aastat. Uus seadus annaks avalikus teenistuses olevale inimesele selgema ja läbipaistvama palgasüsteemi, looks rotatsioonivõimalused ning soodustaks avaliku teenistuse sisest ja välist avatust. Neil kes on täna ametnikustaatuses ja tulevikus oleks töölepinguga tööl, saaks olema suurem vabadus leppida kokku lepingutingimustes, mis neile sobivad.

 "Struktuurset avaliku teenistuse reformi on oodatud pikalt ja heameel on öelda, et oleme koalitsiooni ühised põhimõtted eelnõuks kirjutanud. Praktikas ei täida kehtiv seadus kahjuks eesmärke, et avalik teenistus oleks avatud, dünaamiliselt arenev ning pakuks võimalusi ennast Eesti Vabariigi teenistuses olles teostada. Näiteks ei ole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud, palgakorraldus on läbipaistmatu ning paljud soodustused asendavad tegelikult konkurentsivõimelist ja selget palgasüsteemi. Ka tuleb avaliku teenistuse seaduses arvesse võtta uue töölepingu seaduse põhimõtteid, et mõlemad sektorid oleks sarnaselt konkurentsivõimelised ja avatud,“ selgitas Michal.

Ministri sõnul vähendatakse eelnõuga ametniku staatusega ametnike arvu. „Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta, mistõttu pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused piirangud ja soodustused, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu määratlebki ametnikena need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad. Need, kes ei teosta avalikku võimu, teevad ametiasutusele tööd töölepingulises suhtes. Sellised isikud on näiteks raamatupidajad, personalitöötajad, hankespetsialistid, haldustöötajad ja infotehnoloogid. Oluline on aga rõhutada, et see ei tähenda kindlasti seda, nagu teeksid töölepinguga töötajad kuidagi vähem tähtsat tööd, lihtsalt on tööliigid erinevad ja sellest tulenevalt ei pea neile kehtima ka ametnikuks olemise piirid,“ sõnas justiitsminister.

Üks tänase avaliku teenistuse probleeme on ka aegunud ja ebaselge palgakorraldus, kus selleks, et ametnikule vähegi arvestatavat palka maksta, tuleb keerulisi arvutussüsteeme kasutada, samuti makstakse palju lisatasusid ja toetusi.

„Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast, mille määramisel on juhtidel senisest suurem vabadus. Põhipalgale võib kalendriaasta jooksul juurde maksta teatud juhtudel ka muutuvpalka, kuid selle maksmisele on kehtestatud piirmäär 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast. Muutuvpalk ei saa siiski varjatud lisatasuks, kuna piiriks on näiteks maksimaalselt 5% kogu palgafondist,“ kinnitas Michal. „Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus, koondamishüvitisi vähendatakse aga tänaselt maksimaalselt kümnelt kuult sarnaselt töölepinguseaduse põhimõtetele.“

Eelnõu järgi täidetakse edaspidi eelistatuna vabad ametikohad täna laialt levinud majasisese edutamise asemel konkursside teel, et tagada kõigile võrdne ligipääs nii ametnike kui töölepinguliste töötajate ametikohtadele. Samuti loobutakse suletud karjäärisüsteemi iseloomustavatest soodustustest, nagu lisapuhkus teenistusstaa¾i eest ja teenistusstaa¾i alusel suurenev pension ning tööandja eluruum või selle hüvitus. Uuendusena näeb eelnõu ette võimaluse ametniku kokkuleppeliseks üleviimiseks teise ametiasutusse ehk rotatsioonipõhimõtte, mille eesmärgiks on suurendada ametnike pädevust ja motivatsiooni ning suurendada koostööd ametiasutuste vahel.

Lisaks asendab eelnõu tänase bürokraatliku atesteerimissüsteemi paindlikuma arendus- ja hindamissüsteemiga ning määrab avaliku teenistuse eest vastutavaks asutuseks rahandusministeeriumi. Rahandusminister peab muu hulgas andma kord aastas riigikogu ees aru ametiasutuste ametnike ja töötajate palkadest ning avaliku teenistuse arengusuundadest.

Eelnõu näeb ette isikule, kes seaduse jõustumise hetkel on avalikus teenistuses, teatud soodustingimuste säilimise (näiteks säilib riikliku vanaduspensioni suurendus koos võimalusega staa¾i juurde teenida veel 5 aastat, väljateenitud staa¾i eest antav lisapuhkus säilitatakse  kaheks aastaks). Isikule, kellele makstakse seaduse jõustumise ajal riiklikku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist. Isikul, kellel on seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaa¾ vanaduspensioni suurendamiseks, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust.

Eelnõuga saab tutvuda siin.

 

Lugupidamisega
Valdek Laur

Justiitsministeerium
Tel: 620 8238
GSM: 534 26784

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus