Uus eelnõu loob DNA ja sõrmejälgede registrite tegevusele selgemad raamid

16.12.2011 | 00:00

    • Jaga
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega tagatakse inimeste delikaatsete isikuandmete parem kaitse, viiakse ekspertiiside hinnad kooskõlla reaalselt tehtud töö ja kulutuste mahuga ja ajakohastatakse kohtupsühhiaatriaekspertiiside korraldamine esialgse õiguskaitse raames lähtuvalt arstide ja praktikute soovitustest

Justiitsminister Kristen Michal ütles, et suure osa eelnõust moodustab riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsiooni muutmine eesmärgiga kaitsta paremini isikute õigusi ning kohtupsühhiaatriaekspertiiside osas tullakse vastu arstide soovitusele pikendada isiku kinnisesse asutusse paigutamisel esialgse õiguskaitse kohaldamise maksimaalset aega 14 päevalt kuni 40 päevani. Isikute tervisliku seisundi jälgimine pikema aja jooksul aitab senisest paremini anda adekvaatne hinnang patsiendi tervislikule seisundile ning otsustada vajaduse üle paigutada isik kinnisesse asutusse pikemaks ajaks.

„Täna on registreid puudutav regulatsioon killustatud ja laiali erinevates seadustes, mis teeb sellest ülevaate saamise raskeks. Kuna aga registrid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, on selge ja üheselt arusaadava reeglistiku olemasolu väga vajalik – näiteks millised andmed registritesse kantakse, kuidas andmeid töödeldakse ning millistel alustel ja mis tähtaegade jooksul toimub andmete registritest kustutamine,“ selgitas Michal.

Michal lisas, et kuna Eesti plaanib üle minna sõrmejälgede ja DNA andmete automatiseeritud andmevahetusele teiste EL riikidega, on registrite täpsem reguleerimine vajalik ka rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. 

„Lisaks ajakohastame eelnõuga ekspertiiside hinnakirja – mitmete ekspertiiside puhul minnakse ekspertiisipõhiselt hinnalt üle objektipõhisele hinnale. Näiteks kui täna maksab dokumendiekspertiis 246 eurot, siis eelnõuga kehtestatakse dokumendiekspertiisi hinnaks 77 eurot ühe dokumendi kohta ja ekspertiisi koguhind sõltub sellest, kui mitmele dokumendile oli vaja ekspertiisi teha. Selline jaotus võimaldab arvestada ekspertiisitasusid õiglasemalt kui praegu, kuna lähtub reaalselt tehtud töö mahust,“ ütles Michal. 

Eelnõuga sätestatakse ka tänasega võrreldes täpsemalt see, mis alusel isikut kriminaalmenetluses daktüloskopeeritakse või temalt DNA proov võetakse.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul puudutab eelnõus eraldi muudatuste pakett kohtupsühhiaatriaekspertiisi valdkonda.

„Muudatuste eesmärgiks on tagada, et inimesele kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemine kinnisesse asutusse paigutamise menetluses oleks senisest rohkem kooskõlas meditsiinilise praktikaga. Selleks pikendatakse eelnõuga isiku kinnisesse asutusse paigutamise maksimaalselt tähtaega esialgse õiguskaitse raames seniselt 14 päevast 40 päevani,“ ütles Siitam-Nyiri.

Asekantsleri sõnul on arstid ja eksperdid korduvalt tähelepanu juhtinud asjaolule, et psühhoosis isiku paranemine seisundini, kus isiku ohtlikkus taanduks ning ta suudaks oma ravi jätkuvuse kohta iseseisvat tahet avaldada, ei toimu üldjuhul 14 päeva jooksul, sest kasutatavad ravimid avaldavad mõju alles ligikaudu kuuenädalase ravitsükli järel.

„Samas peab täna kohus tegema otsustuse selle kohta, kas inimese pikemaajalisem paigutamine kinnisesse asutusse on vajalik,  juba kahe nädalaga. See aga tähendab, et teatud juhtudel ei pruugi ravimid selle ajaga veel üldse olla mõjumagi hakanud. Arstide sõnul on alles pärast ravikuuri täielikku läbimist võimalik hinnata, kas isiku psüühiline häire oli ajutise iseloomuga või on tema puhul siiski vajalik tahtest olenematu ravi kohaldamine pikema perioodi vältel. Selle perioodi pikendamine annab arstide hinnangul parema võimaluse hinnata inimese tegelikku seisundit. Tänane periood jääb selleks kahjuks liiga lühikeseks,“ selgitas Siitam-Nyiri. „Tulenevalt täna kehtivast lühikesest kahenädalasest maksimaalsest  tähtajast koormatakse asjatult ekspertiiside tegemisega neid patsiente, kes tuleb vahetult enne või pärast kahenädalase tähtaja möödumist haiglast vabastada.“

Siitam-Nyiri rõhutas ühtlasi, et vaatamata muudatusele tähtaja osas ei muutu kohtu roll menetluses – isiku kinnisesse asutusse paigutamise otsustamine on jätkuvalt kohtu pädevuses. „Rõhutan veel, et 40 päeva on vaid pikim võimalik periood ning vastavalt igale konkreetsele juhtumile on loomulikult võimalik ka edaspidi määrata esialgseks õiguskaitseks oluliselt lühem periood. Samuti on jätkuvalt tagatud isiku kinnisest asutusest vabastamine kohe, kui kinnisesse asutusse paigutamise ja tahtest olenematu ravi kohaldamise tingimused on ära langenud.“

Eelnõuga on võimalik tutvuda aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a20beb9-8319-4a9d-98e8-41f79bca0c83

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus