Uus eelnõu täpsustab jälitustoimingute läbiviimise tingimusi

13.12.2011 | 00:00

    • Jaga
Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mis seab tänasega võrreldes jälitustoimingute tegemiseks täpsemad tingimused ja tagab paremini isikute põhiõiguste kaitse.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on jälitustoimingute puhul tegemist olulise põhiõiguste riivega, mistõttu seaduses ettenähtud regulatsioon peab olema eriti täpne ning peab olema tagatud tõhus kontroll, et isikute õigused ja vabadused oleksid kaitstud.

„Eelnõu valmis väga esindusliku töögrupi analüüsi tulemusel ning selle eesmärgiks on lisaks praktikas esilekerkinud probleemide lahendamisele ja jälitustegevuse regulatsiooni ajakohastamisele tagada ka selle vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning põhiseadusega. Muuhulgas nähakse eelnõus ette kehtiva õigusega võrreldes täpsemad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning piiritletakse isikute ring, kelle suhtes võib teha jälitustoiminguid,“ ütles Michal.

Minister selgitas, et eelnõu näeb esmakordselt ette konkreetse kuritegude loetelu, mille puhul on võimalik koguda jälitustoimingutega andmeid ning võrreldes kehtiva õigusega piiratakse töörühma ettepanekul selliste kuritegude hulka.

„Oluliseks muudatuseks on ka see, et kui täna võib kiireloomulistel juhtudel kohtu luba nõudva jälitustoimingu tegemiseks loa anda prokuratuur, siis eelnõu kohaselt saab ka edasilükkamatul juhul luba anda ainult kohus. Tegu on olulise muudatusega viisis, kuidas edasilükkamatuid jälitustoimingu lube välja antakse. Neid ei ole küll palju – eelmistel aastatel 4-5 luba, kuid nende väljaandmise viis on tekitanud avalikkuses muret põhiõiguste kaitse osas ja seetõttu hakkavadki edaspidi neid andma kohtunikud. See nõuab ka töökorralduse muudatust, sest näiteks lapseröövi või pantvangistamise puhul aeg väga kriitiline tegur,“ sõnas Michal.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri täiendas, et õiguskantsleri ettepanekut arvestades täpsustatakse ka jälitustoimingust teavitamata jätmise aluseid ja tõhustatakse selle üle toimuvat järelevalvet. „Samuti luuakse jälitustegevusega seonduvalt selgem edasikaebamise kord.“

Asekantsler lisas, et eelnõuga piiratakse ka jälitustoimingute ringi ning sealt jäetakse välja sellised tegevused, mis oma olemuselt jälitustoimingud ei ole.

„Näiteks kõneeristuste ja omanikupäringute kohta luuakse seadusesse eraldi menetlustoiming, kuna tegemist on andmetega, mis täna on teatud juhtudel ka niisama avalikult kättesaadavad – nagu näiteks isiku telefoninumber. Oluline on aga rõhutada, et selliste päringute puhul jääksid endiselt kehtima põhimõtted, et ilma käimasoleva menetluseta neid päringuid teha ei tohi ning need alluvad järelevalvele,“ ütles Siitam-Nyiri.

Eelnõu väljatöötamisele eelnes põhjalik jälitustegevuse regulatsiooni analüüs, mille viis läbi laiapõhjaline töögrupp. Töögrupis osalesid lisaks justiitsministeeriumi ametnikele riigikohtu, Tartu Ülikooli, andmekaitseinspektsiooni, prokuratuuri, advokatuuri, siseministeeriumi, õiguskantsleri ja riigikogu õigus- ja põhiseaduskomisjoni esindajad.

Eelnõuga saab tutvuda aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/24f4c31e-48f9-4b8f-9924-4059122583e6

Justiitsministeeriumi avalike suhete talitus