„Eesti kriminaalpoliitika pikaajaline eesmärk on ennetada ja vähendada laste ja noorte riskikäitumist. Püsivate muutuste saavutamiseks on siin võtmesõnaks koostöö. Praegu on Eestis õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetus asutuste vahel killustatud ja peamiselt tegeletakse tagajärgedega, selle asemel, et riske ennetada. Uue nõukogu eesmärk on paika panna ühised valdkonnaüleses ennetuse arendamise alused koos tegevuskavaga, millega juhtida erinevate valdkondade vahelist koostööd, kujundada narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitikat ja seada selleks strateegilised sihid,“ selgitas justiitsminister Maris Lauri.
Ennetusnõukogu roll hakkab muuhulgas olema ka valitsusele neil teemadel nõu andmine.
Samuti on ühise ennetusnõukogu loomise vajadus tekkinud sellest, et praeguse kolme valitsuskomisjoni liikmed kattuvad kolmandiku ulatuses. Eelkõige puudutab see ministreid ja asutuste juhte, kelle kohtumised erinevates komisjonides on üldjuhul toimunud ilma ühisosata ja ühistegevust planeerimata. Seega tagab valitsuskomisjonide liitmine koordineerituma koostöö nii ministeeriumide, riigiasutuste kui ka huvigruppide esindajatega ning vähendab asjatut töökoormust ja ajakulu.
21. aprillil 2021 kinnitasid ministrid mh valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppe, mille järgi on ennetuse eesmärk ja vajadus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. Ennetus on edukam, kui seda tehakse ühiselt ja sarnase eesmärgiga ning paljusid eluvaldkondi hõlmavalt. On oluline, et ennetus keskendub elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate tegurite mõjutamisele ning lähtub parimatest olemasolevatest teadmistest käitumise või terviseprobleemi tekkimise põhjuste kohta.
Ennetusnõukogu hakkab kogunema kaks korda aastas, vajadusel tihedamini.