Valitsuse otsus kahe Eesti kodaniku USA-le väljaandmise suhtes vaidlustati

06.02.2024 | 10:06

25. jaanuaril 2024 kaalus valitsus teist korda kahe Eesti kodaniku väljaandmist, keda USA süüdistab ulatuslikus krüptokuritegevuses. Valitsus otsustas kodanikud USA-le välja anda. Eile vaidlustati valitsuse otsused halduskohtus.
    • Jaga

Justiitsminister Kalle Laaneti kinnitusel ei esinenud kummagi kodaniku välja andmise suhtes välistavaid ega piiravaid asjaolusid. „Valitsus jõudis järeldusele, et kodanike väljaandmine USA-le on põhjendatud, kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja ei riiva kodanike õigusi ebaproportsionaalselt,“ ütles ta.

Kuna valitsuse korraldused vaidlustati, asub kohus kontrollima kaebuste põhjendatust ja korralduste õiguspärasust.

Tallinna ringkonnakohtu varem tehtud etteheidetesse, mis viisid valitsuse eelmise korralduse tühistamiseni, suhtus justiitsministeerium tõsiselt. Varem kohtu väidetud puudused said kontrollitud ja kõrvaldatud. Muu hulgas on Eesti esindaja kontrollinud kinnipidamistingimusi USA kinnipidamisasutuses, kuhu kodanikud väljaandmise järel USAs paigutatakse. „Kohtu soovil veendusime, et USA kinnipidamisasutuses viibimine ei too kodanikele kaasa selliseid põhiõiguste riiveid, mis annaksid meile põhjust väljaandmisest keelduda. Sealsed tingimused on inimlikud ja seaduslikud,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet.

Justiitsministeerium toonitab, et ükski väljaandmine ei tähenda automaatselt, et väljaantav kodanik on süüdi. Süü küsimuse otsustamiseks toimubki väljaandmist taotlevas riigis kohtumenetlus, selles menetluses osalemiseks kodanikke välja antaksegi. Süü üle saab otsuse teha ainult väljaandmist taotlenud riigi kohus.

Rahvusvahelise justiitskoostöö mõte on vastastikune abistamine kriminaalmenetluste läbiviimisel ning vajadusel võimaldada kohtumenetlusi nendes riikides, kus väidetavad kuriteod on aset leidnud. See on vajalik, et tagada kannatanute õiguste kaitse ka piiriüleselt.

„Praegu räägime kahe kodaniku väljaandmisest USA-le, sest väidetavate küberkelmuste ohvreid on sadu tuhandeid ja kuriteos kahtlustatavad juhtuvad olema Eesti pinnal. Samasuguseid väljaandmispalveid võib ka Eesti esitada teistele riikidele nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda,“ nentis justiitsminister Kalle Laanet.

Võib eeldada, et lähiaastatel selliste väljaandmispalvete hulk suureneb, kuna kuritegevus muutub järjest rahvusvahelisemaks. Nii on see suuresti interneti võimaluste ja sellega kaasnevate ohtude tõttu.

Andri Küüts

avalike suhete nõunik