4.03.2020. Justiitsministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitusel valmis analüüs autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni kohta.
Analüüsi eesmärk oli hinnata, kas Eesti kehtiv õigus tagab autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajatele tõhusa kaitse ning on kooskõlas Euroopa Liigu õigusega – täpsemalt intellektuaalomandi jõustamisdirektiiviga (2004/48/EÜ). Justiitsministeerium hindas ka Eesti Autorite Ühingu ettepanekut kehtestada autoriõiguse rikkumisel kahekordsele nn hüpoteetilisele litsentsitasule vastav kahjuhüvitis, mida rikkuja oleks pidanud õiguste omajale teose kasutamise eest maksma.
Analüüsist selgus, et Eesti kahju hüvitamise õigusraamistik annab õiguste omajatele rikkumise korral tõhusa kaitse ning on kooskõlas Euroopa Liidu vastavate tingimustega. Seejuures on praegune olukord paindlikum kui lahendus, mille puhul kahjuhüvitise suurus oleks seadusega fikseeritud kahekordse nn hüpoteetilise litsentsitasu summana.
Praktikas raskendab autoriõiguse omajatel oma õiguste kaitsmist see, et rikkumisega tekitatud kahju on sageli väike ning selle tõendamine on keeruline, mistõttu ei ole kahju hüvitamise nõude esitamine õiguste omajate jaoks sageli otstarbekas. Analüüsis toodi välja, et probleemi aitab leevendada seaduses ette nähtud võimalus mõista autoritele ja teistele õiguste omajatele välja õiglane hüvitis ka olukorras, kus kahju täpset suurust ei ole võimalik tõendada või see on keeruline. Lisaks saamata jäänud litsentsitasule on kohtul võimalik õiguste omajale mõista õiglase hüvitise osana välja ka õiguste jõustamisel tekkinud kulud, nõudmata nende kulude täpset tõendamist. Siiski näitas analüüs, et Eesti kohtutes pole sellist hüvitist palju välja mõistetud ning kohtupraktika vajab ühtlustamist. Seaduse muutmine praegu vajalik ei ole.
Analüüsiga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi veebikodus.