Vabaduse Tammepärja aumärk

Vabaduse Tammepärja aumärgiga tunnustatakse inimesi, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasiandmisel, vabadusvõitluses ning relvastatud ja relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.

Aumärgi annetamine

Aumärgi annetamiseks moodustas justiitsminister komisjoni, kuhu kuuluvad esimehena justiitsministeeriumi kantsler ja liikmetena Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestusliidu, Eesti Memento liidu, Eesti vabadusvõitlejate liidu, eruohvitseride kogu, endiste metsavendade liidu ja reservohvitseride kogu esindajad. Komisjon esitab justiitsministrile oma ettepanekud.

Justiitsminister annetab Vabaduse Tammepärja aumärgid pidulikul aktusel 31. augustil.

Vabaduse Tammepärja aumärgid

Aumärgi kirjeldus

Vabaduse Tammepärja aumärk on kahest hõbedasest tammeoksast moodustatud pärg, mille kõrgus on 42 mm, laius 40 mm; pärg on rõngaga kinnitatud 35 mm laiuse muareesiidist lindi külge. Tumesinise põhivärvusega lindi servadel on 2 mm laiused sinised, mustad ja valged triibud.

Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid

Mati Nõu

Kapten Mati Nõu üks tööülesannetest oli tegeleda Eesti Kaitseväe vastu suunatud vandalismiga üle Eesti. Mati Nõu oli Jõhvi linnaku Vene vägedelt ülevõtmise komisjoni liige mais 1992. Eesti Kaitseväe taastamise alguses tegeles ta peamiselt olmeküsimustega kaitseväes.  
Mati nõu on pärit Harju maakonnast.

Kuno Raude

Kuno Raude oli okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse eelnõu autor ja menetleja valitsuskomisjonis. Ta on raamatute "Inimlikest asjadest" I-IV ja "Jäljed" autor, samuti kirjutanud ca 500 artiklit Nõukogude repressioonidest Eestis. Kuno Raude on represseeritutele pühendatud 23 mälestusmärgi, sh II maailmasõjas Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnute Pärnu mälestusmärgi, Mehikoorma mälestusmärgi  ja Sinimägede memoriaali autor ja Eesti vabadusvõitlejate Tallinna Metsakalmistu memoriaali projekti koostaja.
Kuna Raude on pärit Harju maakonnast.

Siim Jõgis

Siim Jõgis on töötanud Rapla maakonna ajalehes Raplamaa Sõnumid alates 2011. aasta suvest. Selle aja jooksul on ta pidevalt kajastanud Eesti vabadusvõitlusega seotud uudiseid. Nii on ta kirjutanud ajalehes metsavendadele pühendatud mälestiste avamisest ning nende juures toimunud tähtpäevade tähistamisest. 
Siim Jõgis on pärit Rapla maakonnast.

Peeter Paenurm

Peeter Paenurm on Kaitseliidu peakaplan. Peeter on enda südameasjaks võtnud Vabadusristi kavaleride haudade korrastamise ja tähistamise, kaasates sellesse Kaitseliidu noorteorganisatsiooni liikmeid üle Eesti. Lisaks sellele tegeleb ta endiste Kaitseliidu ülemate haudade korrashoiu ning nende märgistamisega hauakividega.
Peeter Paenurm on pärit Harju maakonnast.

Elar Sarik

Elar Sarik on aktiivselt vedanud Võrumaal Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamist. Võru küüditatute mälestusmemoriaali rajati Elar Sariku eestvedamisel 2016. aastal. Elar Sarik algatas 2021. aastal Võru kalmistutel Vabadussõjas osalenud ja langenud sõdurite haudade kaardistamise. Alates 2022 aastast, on ta koostöös Kaitseliidu Võru malevaga järjepidevalt korrastatud Vabadussõjas võidelnute kalme, kaasanud sellesse ka noorkotkad ja kodutütred. Elar Sarik on Eesti Reservohvitseride Kogu Lõuna osakonna Võru piirkonna juht.
Elar Sarik on pärit Võru maakonnast. 

Henn Karits

Kolonel (e) Henn Karits osales aktiivselt “Balti keti” organiseerimisel. 15. mail 1990. aastal juhtis ta vabatahtlike valve alla võetud Toompea lossi kaitset ning kuulub Eesti Kodukaitse rajajate hulka. Ta on piirivalve taasloomise idee autor ja üks elluviija ning oli selle juhtkonnas esimesest päevast alates. Ta organiseeris väga paljude objektide ülevõtmist Nõukogude Armeelt ja piirivalvelt. Ta on iseseisvuse taastamise näituste ja raamatute kaasautor.
Henn Karits on pärit Harju maakonnast.

Heldin Allik

Heldin Allik on viimasel viiel aastal töötanud Eesti Mälu Instituudis kommunismiohvrite memoriaali andmebaasiga ja inimeste päringutele vastamisega. Tema põhjalikkuse, süvenemise ning suurepäraste oskuste tulemusena on selgunud paljude senini teadmata saatusega inimestega päriselt toimunu. See on andnud vastused ja rahu nii lähedastele, kui ka võimalus kanda inimese nimi kommunismiohvrite memoriaalile. 
Heldin Allik on pärit Rapla maakonnast.

Andres Ergma

Andres Ergma osales aktiivselt "laulva revolutsiooni" sündmustel Eesti iseseisvuse taastamises. Ta on korraldanud üle Eesti palju erinevaid kohtumisi, kus meenutatakse meie vabadusvõitlust ja selles osalenud isikuid ning osalenud paljudel Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamise üritustel.
Andres Ergma on pärit Harju maakonnast.

Asko Kivinuk

Asko Kivinuk'a puhul on tegemist pikaaegse reservohvitseri ja kaitseliitlasega, kes on aktiivne isamaaliste väärtuste kandja ja levitaja.  Vabatahtlikuna on ta panustanud ligi 15.a. noorte isamaalisesse kasvatusse riigikaitseõpetuse õpetajana ja sealhulgas juhtinud 4 aastat Kaitseliidu Noorte Kotkaste Tallinna malevat. Viimasel aastal on ta andnud olulise panuse avalikust ruumist asuvate okupatsioonivõimu sümbolitega mälestusmärkide ja hauatähiste eemaldamisele või asendamisele neutraalsete tähistega. 
Asko Kivinuk on pärit Harju maakonnast.

Meelis Saueauk

Ajaloodoktor Meelis Saueauk on aastate jooksul tegelenud põhjalikult nõukogude repressiivpoliitika ja seda teostanud julgeolekuorganite ning inimeste uurimisega. Ta on uurinud metsavendluse ajalugu nii arhiivis kui arheoloogilistel välitöödel. Ta on kirjutanud kümneid artikleid ning olnud toimetajateks paljudel teostel. Meelis Saueauk on eraldi tegelenud märtsiküüditamise uurimisega ja koostanud kogumiku "Toimik "Priboi" : Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest". Aastate jooksul on ta konsulteerinud mitmete näituste ja muuseumite püsiekspositsioonide loomist. 2025. aastal Patareis avatava kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ekspositsiooni koostamise töögrupi liikmena on tema panus olnud äärmiselt oluline. 
Meelis Saueauk on pärit Harju maakonnast. 

Toivo Õunapuu

Toivo Õunapuul on väärilised teened lähiajaloo mälestuse hoidmisel – ta on endise Torma valla territooriumil paiknenud kahe lõhutud Vabadussõja mälestusmärgi taastamise algataja, töö ainus korraldaja ja juht.  
Toivo Õunapuu ainuhooleks oli nelja aasta jooksul vajaliku raha otsimine, mälestusmärkide skulptorite leidmine, nendega lepingute sõlmimine, töö eest tasumine jpm. 
Toivo Õunapuu on pärit Jõgeva maakonnast. 

Ivi Kasak

Ivi kasak on represseerituna osalenud Viljandi Memento tegemistes üle 30 aasta. Tema aktiivsel kaasalöömisel on korraldatud maakondlikke mälestusüritusi ja avatud represseeritutele mälestusmärk Viljandis. Tema Siberis kogetud koledusi on avaldatud ajalehtedes ja ajakirjas Tiiu. Ta on jaganud oma läbielamisi ja kogemusi mitmetel Viljandi ühenduse üritustel aidates nii hoida elus mälestusi ning panustades nii ajaloo hoidmisse.
Ivi Kasak on pärit Viljandi maakonnast.

Silva Kärner

Silva Kärner on meie ajaloolise mälu hoidja ning on Järva - Jaani koduloomuuseumi asutaja ja arendaja. Ta on Järva - Jaani küüditatute mälestusmärgi  ühiskondlikus korras rajamise algataja. 
Silva Kärner on pärit Järva maakonnast.

Roman Parmas

Olles ajaloolase haridusega, on tema tegevus olnud seotud repressioonide uurimise ja represseeritute eest seismisega. Roman Parmas on Põlvamaa represseeritute ühingu esimees, kes on maakonnas loonud ühtse ja toimiva organisatsiooni. Tema eestvedamisel viidi lõpule küüditatute mälestusmärgi rajamine Põlva raudteejaama. Roman Parmas on olnud Võrumaa  Memento juhatuse liige ja seda organisatsiooni ka 4 aastat juhtinud. Tema eestvedamisel on loodud ühtne ja tegus organisatsioon. 
Roman Parmas on pärit Põlva maakonnast.

Diana Saarniit

Diana  Saarniit on Naiskodukaitse Lääne ringkonna esinaine ja on kuulunud ka Haapsalu jaoskonna juhatusse. Tema eestvedamisel töötab ajaloogrupp, kes uurib Lääne ringkonna taasloomise lugu.
Ta on võtnud  grupi naiskodukaitsjatega enda ülesandeks ka perekond Noor mälestuskalmu hooldamise Ridalas. Üle-eestiliselt on algatatud ettevõtmine “Ma ei unusta Sind!”.  Diana eestvedamisel on juba kaks viimast aastat seda korraldatud ka Haapsalu ja Risti raudteejaamades, mis on hea võimalus anda on nooremale põlvkonnale saada vahetud emotsioonid ja läbielamised otse represseritutelt endilt. 
Diana Saarniit on pärit Lääne maakonnast.

Janek Aug

Janek Aug on Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna tegevliige aastast 1992. Ta on kogu selle aja panustanud oma vaba aja riigikaitselistesse tegevustesse ja sealhulgas on Janeki suureks auasjaks ka kohaliku ajaloo hoidmine. Janek on ametlikult kinnitatud Hiiumaa malevkonna lipu kandjaks ja pea kõigil üritusel, kus on väljas Kaitseliit Hiiumaa malevkond, on kohal ka Janek koos Hiiumaa malevkonna lipuga. Janek Aug on olnud korraldustoimkonnas erinevate ajalooliste taustaga ürituste korraldamisel sh ka Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna auliikme matuse ettevalmistamisel ning läbiviimisel.

Jaan Viktor

Jaan Viktor osales Kaitseliidu Viru maleva Tapa malevkonna taastamise algatusgrupis ja on sellest ajast aktiivne liige. 1992. aastal tegutses ta Tapal vaatlus- ja korrapidamisrühmas vene sõjaväe lahkumisel. Jaan Viktor algatas Tapa jaamahoone seinale Vabadussõja mälestustahvli taastamise 1993. aastal. Koos Rakvere ametikooli õpilastega tähistas 2017. aastal Jõepere lahingupaiga. Koostöös Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi ja Rakvere ametikooli õpilastega organiseeris ta Neerutis hävitatud Vabadussõjas langenute mälestusristi asemele uue risti paigaldamise 2021. aastal.
Jaan Viktor on pärit Lääne-Viru maakonnast.

Ago Gaškov

Ago Gaškov on telereporter, kes on erilise hoolega kajastanud ka kõige uu hulgas vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestust. Tema koostatud lood sündmustest on alati põhjalikud. Ago eeltöö sündmusele tulekul, tema kohalolu ja kajastus sündmusest annab meile ja tulevastele põlvedele olulise panuse. 
Ago Gaškov on pärit Ida-Viru maakonnast.

Toomas Raud

Toomas Raud on olnud 15 aastat Valga Sõjamuuseumi aktiivne isamaaliste ürituste, riiklike tähtpäevade ning muuseumi oma ürituste organiseerimise ja läbiviimise aktiivne meeskonna liige. Ta on osalenud mitmete Valga Sõjamuuseumi mälestuste kogumise ettevõtmistel ning löönud kaasa muuseumi korraldatavatel ajalookonverentsidel ja seminaridel. 
Toomas Raud on pärit Tartu maakonnast.

Kalev Härk

Kalev Härk on olnud aktiivne noorsoo isamaalisel kasvatamisel ja kaitsetahte arendamisel. Ta on osalenud Valga Sõjamuuseumi meeskonnaliikmena paljude ürituste organiseerimisel ja läbiviimisel. 15 aastat on Kalev Härk kuulunud rahvusvahelise militaarajaloo festivali meeskonda. Kalev Härk on aktiivselt kaasa löönud muuseumi meeskonnaga riiklike tähtpäevade korraldamisel. Sõjaajaloo ja Vabadusvõitluse ajaloo huvist tulenevalt on Kalev Härk aidanud luua mitmeid Valga Sõjamuuseumi näitusi ning esinenud ajalookonverentsidel. 

Hillar Lipp

Hillar Lipp on Muhusse Kaptenmajor Jaan Klaari mälestuskivi paigaldamise algataja ja eestvedaja. Ta hoiab au sees Vabadussõjas langenute mälestusmärke. 
Hillar Lipp on pärit Saaremaa maakonnast.

Tõnu Veldre

Tõnu Veldre on Kaitseliidu Saaremaa maleva ja Vabadusvõitlejate Saaremaa Ühingu liige ning Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta korraldab ja koordineerib Vabadusristi kavaleride ja Vabadussõjas langenute haudade korrashoidmist ja sünniaastapäevade meelespidamist Saaremaal. 

Hannes Nelis

Hannes Nelis on Kaitseliidu Saaremaa maleva kaplan. Ta on nimetatud Kaarma kandi aasta inimeseks 2022. Ta on jumalasõna levitaja ja kõnede pidaja Vabadussõjas langenute ja Eesti eest elu andnute mälestusüritustel. 

Arnold Sinisalu

Arnold Sinisalu on endine Eesti kaitsepolitseiametnik ja jurist, kes oli 16. juunist 2013 kuni 16. juunini 2023 Kaitsepolitseiameti (viies) peadirektor. 
Eesti riigi okupeerimise sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise eestvedaja.
Arnold Sinisalu on pärit Tartu maakonnast. 

Andres Kangur

Andres Kangur on massiliste avaliku korra rikkumiste ennetaja ning Eesti riiki okupeerinud võõrvõimu sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise koordinaator Virumaal. 
Andres Kangur on pärit Harju maakonnast.

Lea Danilson-Järg

Lea Danilson-Järg oli Eesti Vabariigi justiitsminister, kes on toetanud justiitsministeeriumis ellu toodud Vabaduse Tammepärja aumärki Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise võitlejatele ja mälestuste hoidjatele. Lea Danilson-Järg on tõhusalt edendanud ja seisnud represseeritute õiguste eest Eesti Vabariigis. Ta on olnud Punamonumentide teisaldamise eestvedaja.
Lea Danilson-Järg on pärit Harju maakonnast.

Andreas Kliimant

Politsei- ja piirivalveameti Jõhvi jaoskonna juht. 
Eesti riiki okupeerinud võõrvõimu sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise eestvedaja ja kaasaaitaja.
Andreas Kliimant on pärit Ida-Viru maakonnast.

Indrek Püvi

Indrek Püvi on Politsei- ja piirivalveameti Narva jaoskonna juht. Eesti riiki okupeerinud võõrvõimu sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise kaasaaitaja ja initsiaator.
Indrek Püvi on pärit Ida-Viru maakonnast.

Tarvo Kruup

Tarvo Kruup on Politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri prefekt ja vastutaja. Eesti riiki okupeerinud võõrvõimu sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise initsiaator.
Tarvo Kruup on pärit Ida-Viru maakonnast.

Meelis Kõrvoja

Meelis Kõrvoja,  massiliste avaliku korra rikkumiste ennetaja. Eesti riiki okupeerinud võõrvõimu sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise julgestusjuht Virumaal.
Meelis Kõrvoja on pärit Ida-Viru maakonnast. 

Kai Mändmets

Kai Mändmets on Eesti riiki okupeerinud võõrvõimu sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise praktilise poole eest vastutaja. 
Kai Mändmets on pärit Harju maakonnast.

Urmas Elmi

Urmas Elmi on Politsei- ja piirivalveametist, kes on Eesti riiki okupeerinud võõrvõimu sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise kaasaaitaja.
Urmas Elmi on pärit Ida-Viru maakonnast.

Vaiko Vaher

Vaiko Vaher on Politsei- ja piirivalveametist, kes on Eesti riiki okupeerinud võõrvõimu sümboliseerivate Punamonumentide teisaldamise kaasaaitaja.
Vaiko Vaher on pärit Harju maakonnast.

Eerik-Niiles Kross

Eerik- Niiles Kross on metsavendluse uurija, kes on kogunud meile ja tulevastele põlvedele metsavendluse karmi ajalugu. Tema algatusel on toimunud mitmed mälestussündmused ja mälestiste avamised. 
Erik-Niiles Kross on pärit Harju maakonnast. 
 

Eli Pilve  

Eli Pilve on Eesti Mälu Instituudi teadur-projektijuht ja ajaloolane. Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäevaks valmis Eesti Mälu Instituudil  näitus Nõukogudevastase vastupanuvõitluse ajaloost aastatel 1940–1991, mille kuraatoriks Eli on. Lisaks on ta osalenud mitmete teiste Eesti lähiajalugu käsitlevate näituste koostamisel ning kirjutanud kümneid teaduslikke artikleid. Tema eestvedamisel on toimunud aastaid koostöös Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonnaga Tallinnas Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline suveülikool, mille raames on  tutvustatud Eesti vastupanuajaloo erinevaid tahke. Eli Pilve panus teadustöö tulemuste viimisel laiema rahvahulga ette on väga suur.

Enn Virupalu  

Aastast 2000 Kaitseliidu Harju maleva Kose malevkonna tegevliikmena kasvatab Enn Virupalu noortes kaitsetahet ja isamaa-armastust. Aastast 2019 on ta Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse juhatuse liige, ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liputoimkonna vanem, millega on ta olnud esindatud kõikidel riiklikel ning kaitseväelistel üritustel.

Tiit Birkan          
             
Tiit Birkan (kirjanikunimega Antti Kirbi) on läbi oma elu kogunud ja talletanud meie lähiajalugu. Tiit  Birkan oli saadetud Siberisse koos vanaemaga eriotsuse alusel 19. novembril 1949 aastal, kust ta vabanes 21. juunil 1956. Oma kogemuste ja talletuste põhjal on ta kirjutanud meie võitlustest, metsavendlusest ja siberikannatustest poeeme ja luuletusi, mis on avaldatud raamatutes: "Teri Aja Liivakellast", "Rahutud Laaned", "Siinpool Soome Lahte" ja "Kangelasballaadid". Ta on teinud kaastööd Rahvaluule Arhiivile ja saanud presidendilt rahvaluule preemia. Tiit Birkan on Kaitseliidu liige alates 1992. aastast.

Lembit Zilinsky 

Lembit Zilinsky oli sunnitud 1986. aastal põgenema kalakaitselaeval "Saare" Gotlandile Rootsi Kuningriiki, kus liitus Eesti vabadusvõitlejatega. Peale Eesti taasiseseisvumist tuli ta tagasi kodumaale. Aastast 2002  kuni käesoleva ajani on ta tegev Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna rühmaülemana. 2009 aastast on ta Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse aktiivne liige. 2019. aastal tõlkis Thomas Goodrich´i raamatu "Põrgutorm: Natsi-Saksamaa hukk 1944-1947"; 2020. aastal andis Mati Laose´le intervjuu raamatu "Läänemere viimane piraat" välja andmiseks.     

Erle Veber    

Erle Veber oli üheks kandvaks jõuks, et linastuks dokumentaalsari "Metsavennad". Selle esimest korda niivõrd terviklikult ja ülevaatlikult televisioonis teoks saamise juures hoolitses Erle režissöörina sarja omanäolise pildikeele eest. Sari "Metsavennad" on metsavendade mälestuse ja rolli vääriline nii täna vaatamiseks kui ka tulevikus meie ajaloo õppetundide edasiandmiseks. Sari "Metsavennad" suutis Erle meisterlikkuse toel teleekraanil metsavendluse olemuse pildikeeles väga hästi kokku võtta, luues lummava terviku suurest hulgast materjalist Eesti eri paikadest ning inimeste mitmesugustest saatustest, mis viisid neid metsa nii varjule eestlust säilitama kui ka visa vastupanu osutama rahvana siis, kui Eesti riigina seda enam ei suutnud.                                   

Tõnis Leht     

Tõnis Leht tegi ära suure töö, et linastuks dokumentaalsari "Metsavennad". Selle esimest korda niivõrd terviklikult ja ülevaatlikult televisioonis teoks saamise taga seisis teiste tegijate kõrval keskselt just Tõnis, kes oli sarja stsenarist-toimetaja. Sari "Metsavennad" on metsavendade mälestuse ja rolli vääriline nii täna vaatamiseks kui ka tulevikus meie ajaloo õppetundide edasiandmiseks. Tõnis suutis metsavendluse olemuse väga hästi kokku võtta kõikides tema tahkudes, kogudes selleks hulganisti materjali Eesti eri paikadest ning inimeste mitmesugustest saatustest, mis viisid neid metsa nii varjule eestlust säilitama, aga ka visa vastupanu osutama rahvana siis, kui Eesti riigina seda enam ei suutnud.  
                               

Svetlana Aug

Svetlana Augi südame asjaks on ajaloo säilitamine ja mälestuste hoidmine meile ja tulevastele põlvedele. Aastaid on tema eestvedamisel tähistatud märtsi- ja juuniküüditamise mälestuspäevi koostöös Lääne- ja Hiiumaa omavalitsuste ja Eesti Memento Liidu kohalike ühendustega. Lisaks aitab ta au sees hoida võidupüha tähtsust, kuuludes maakaitsepäeva korraldustoimkonda. Seisab ta ka selle eest, et kõik olulised sündmused saaks kohalikes lehtedes väärilist tähelepanu. Svetlana Aug on Naiskodukaitse Lääne ringkonna liige aastast 1998. Ta on olnud Haapsalu jaoskonna aseesinaine, Lääne ringkonna aseesinaine ja sellest aastast juhib Lääne ringkonna ajalootoimkonna tööd.

Kalvi Kivimäe

Kalvi Kivimäe on Kaitseliidu asutajaliige. Ta on Iisaku Gümnaasiumi riigikaitse õpetaja, ühtlasi viib ta läbi välilaagreid noortele. Ta seisab selle eest, et maakonnalehed saaksid avaldada artikleid Iisaku rühma tegevusest ja saavutustest. Kalvi Kivimäe on autasustatud KM hõbe- ja kuldrinnamärgiga. Kaitseliidu poolt autasustatud KL Valgeristi II ja III klassi teeneteristi, teenetemedali kolme klassiga, Võidutule kandja medaliga ja olnud aasta kaitseliitlane Alutaguse malevas. Lisaks on ta valitud Iisaku valla aukodanikuks. 2019. aastal liitus ta Ida-Virumaa Vabadusvõitlejate Ühendusega, mille juhatuse liikmeks ta ka tänavu valiti.


Viktor Nõmm

Viktor Nõmm on aktiivne Kaitseliidu Jõgeva maleva liige alates 1992. aastast. Jõgeva malevkonnas rühmapealiku abina on ta kaaskaitseliitlaste seas kõrgelt hinnatud ja oskab kaaslasi motiveerida. Tema panus Kaitseliidu tegevusse on eeskujuks teistele liikmetele. Jõgevamaa gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpetajana tegeleb igapäevaselt õpilaste isamaalise kasvatusega ning tänu tema eeskujule riigikaitseõpetajana on malev saanud läbi aastate mitmeid uusi liikmeid. Viktor on ka Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühenduse liige.


Peeter Kaasik  

Ajaloodoktor Peeter Kaasik on andnud märkimisväärse panuse 20. sajandi okupatsioonide perioodi uurimisele ja tulemuste avaldamisele nii Eesti kui välismaa teadus- ning ainekirjanduses. Ta on tegelenud nii teise maailmasõja, kui nõukogude aegsete repressioonide uurimisega. Ühtlasi on ta üks "Eesti Vabadussõda I ja II" autoritest ning paljude teadus- või muuseumipreemiate nominent ja laureaat. Peeter Kaasik on pühendunud lisaks teistele teemadele Eesti metsavendluse ajaloo uurimisele, osaledes aktiivselt nii arheoloogilistel uurimistöödel, kui süvenedes arhiivides leiduvatesse. Peeter Kaasik ei piirdu ainult teadustöö ja artiklite kirjutamisega, vaid on andnud oma kaaluka panuse Patarei vanglasse Rahvusvahelise Kommunismiohvrite mälestusmuuseumi ettevalmistamisel ja erinevate temaatiliste näituste kureerimisel ja sisu loomisel.

Indrek Kuuse     

Indrek Kuuse elupõlise kooliõpetajana on kandnud endas ja oma tegemistes rahvuslikkuse ning vabaduse aadet. Ta on uurinud ja populariseerinud Vabadussõja ajalugu Järvamaal ning aidanud eest vedada Vodja murdelahingu mälestusmärgi püstitamist. Indrek Kuuse ja tema Vodja koolis töötavate kolleegide eestvõttel on juba aastaid toimunud Vabadussõja murdelahingut meenutav rahvamatk. Seeläbi on ka nooremale põlvkonnale loodud hea võimalus meenutada kodukooli vahetus läheduses toimunud sündmusi, mis aitasid kaasa Eesti omariikluse kaitsmisele.

Lembitu Tverdjanski      

Lembitu Tverdjanski on tunnustatud pärandkultuuri uurija, metsanduse arendaja, looduse mitmekesisuse  ja kultuuripärandi väärtustaja. Lembitu on sümboolse sideme hoidja varasemate põlvkondade ja tänapäeva vahel. Lembitu on elu jooksul kogunud palju ajaloo- ja kultuuriloolist materjali. Tema kogutule tuginedes on välja antud mitmed raamatud, kuhu on  jäädvustatud suur hulk materjali Kullamaa kihelkonnast ja Läänemaalt. Tema kogutud materjalide põhjal on ilmunud       " Läänemaa kalmistud" kolm osa. Eesti Vabariik 100 aastapäeva puhul kinkis Lembitu Eestile raamatu      " Pärandkultuuri radadel vanal Läänemaal". Eesti metsaajaloo jäädvustamiseks on ta koostanud raamatu " Mälestusi Eesti  metsaloo radadelt".
 

Siim Jeeberg  
 
Siim Jeeberg osaleb aastaid aktiivselt ajalooliste sündmuste korraldamisel. Ta on aidanud korraldada metsavendade ja vabadusvõitlejate mälestuspäevi Läänemaal, ning relvarahu, Tartu rahu, Eesti Vabariigi aastapäevi, võidupüha sündmusi ja vastupanuvõitluse päevi. Siim on andnud ka olulise panuse ürituste korraldusse Puise rannas, kus avati 1944. aasta paadipõgenikele mälestusmärk,  ja hiljem ka infotahvel.

Urve Sepman  

Kandidaat on Memento Rakvere Ühing MTÜ asutajaliige, mille pikaajalise juhatuse liikmena aidanud igati kaasa selle tegevuse jätkusuutlikuse tagamiseks. Urve on  osalenud mitmete küüditamisteemaliste raamatute koostamisel. Ühtlasi lööb ta kaasa mitmetes teistes organisatsioonides, kes seisavad hea Eesti kultuuriloolise pärandi edasikandmisel.

Kerstin Sild  
 
    
Kerstin Sild on pikaajaline ja aktiive Memento Rakvere Ühing MTÜ liige ja kuulunud aastatel 2015- 2018 ühingu juhatusse. 2015. aastal oli Kerstin see, kes ühingu töö lõppemise ohus võttis enda kätte initsiatiivi ja vastutuse asudes juhatusse ja aitas seeläbi ühingu viia tänase tugeva ja eduka toimimiseni. Kerstin Sild on Rakvere Memento Ühing MTÜ-sse kuuluvatest küüditatutest olnud küüditatud ajaliselt kõige kauem, koguni 17 aastat.

Siivi Punnisk  

Siivi Punnisk on Memento Põlvamaa ühenduse pikaajaline liige, lüües kaasa kõigis ühenduse ürituste korraldamises ja teeb hea tahte alusel ka ühenduse raamatupidamist. Oma pikaajalise raamatupidamiskogemuse tõttu nõustab Siivi ühtlasi kõiki abivajavaid ühenduse liikmeid finantsküsimustes. Ta on kõigi liikmete poolt lugupeetud ja armastatud mementolane. Siivi küüditati Siberisse 1949. aastal, kui ta oli vaid 7-aastane. 

Margo Sai   

Margo Sai kaasabil on korraldatud ja läbi viidud paljusid mälestusüritusi, metsavendluse ja sõjaajaloo teemalisi konverentse, vabadusvõitluse, sõjaajaloo ja kaitseliidu ajalooga seotud mälestusmärkide püstitamisi ja avamisi. Ta on aidanud ülesse ehitada Põrgupõhja punkri ning tähistanud teisigi kunagisi punkrikohtasid. Margo on paar aastakümmet tegelenud Ertsma punkrilahingu mälestuspäeva korraldamisega, samuti on ta aastaid olnud üks metsavendade mälestusele pühendatud võistluse Põrgupõhja retk, korraldajaid. Margo eestvedamisel tuvastati 2020. aastal Põhja-Pärnumaal, Mõisaküla lähistel nelja eesti mehe matmispaik, kes tapeti 1944.a septembris punaväelaste poolt. Major Margo Sai on Kaitseliidu kooli väljaõppeülem ja riigikaitseõpetuse õpetaja, oma ala praktik ja asjatundja, noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendaja. Läbi aastate on ta korraldanud õpilastele loenguid Eesti lähiajaloo ning metsavendluse ajaloo tutvustamiseks.

Olev Paukson          

Olev Paukson on aastaid panustanud Pärnumaa ja Saarde kihelkonna ajaloomälestuste kogumisse, jäädvustamisse ja avaldamisse. Tema algatusel ja eestvedamisel on vabadusvõitluse jäädvustamiseks
taastatud Punapargi Vabadussõja ausammas 1988. a, paigaldatud mälestusmärk 1944. a Liivamäe lahingus hävituspataljoni vastu võidelnutele, taastatud Saarde Esimese maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas 2008. a ja korraldatud kõigi nende arhiivimaterjalide kogumine ja näitused. Ta on aastaid kogunud ja säilitanud ajaloomaterjale Saarde kihelkonnast, mille põhjal andnud välja raamatud „Alevikust linnaks“, „Tõmbetuultes“, „Loosungid ja lootused. Lisaks on tema materjalidest valminud üle 20 õpilasuurimuse.    


Mihkel Kukk           
 
Mihkel Kukk on töötanud täpselt 30 aastat Rapla Maarja–Magdaleena koguduse õpetajana. Lisaks kirikuelu korraldamisele on õpetaja Kukk nende aastate kestel aktiivselt osalenud nii kohalikule kogukonnale kui ka maakonnale tervikuna oluliste sündmuste läbiviimisel. Ta on olnud seotud nii Rapla kiriku aias taastatud kihelkonnast Vabadussõtta läinute ja seal oma elu jätnute  mälestusmärgi hoidmisel kui ka 1941. aasta suvel hävitatud mälestusmärgi jäänuste väärikal paigutamisel Alu Kaitseliidu Kooli juurde. Õpetaja Kukk on abivalmilt toetanud ettevõtmisi, mis on olnud seotud Eesti Vabaduse hoidmisel või selle kaitsmisel langenud inimeste mälestuse taastamiseks, korraldades sümboolseid matusetalitusi ja mälestustseremooniaid.


Anu Raudsepp  

Anu Raudsepp on Eesti ajaloolane, filosoofiadoktor, Tartu Ülikooli ajaloo didaktika dotsent. 2018.  aastal koostas Anu piirivalve taasloomise aastapäevaks põhjaliku ajaloolise käsitluse Eesti piirivalvest. Põhjalik uurimus käsitleb Eesti piirivalve ajalugu 1918–2020, samuti Eesti piirivalvureid okupatsioonide alguses ja Teise maailmasõja ajal. Raamatule lisavad väärtust intervjuud teenekate piirivalvetegelastega, kes on seisnud taasiseseisvunud Eesti riigi piirivalve sünni juures ja teinud kaasa selle viimaste aastakümnete arengud. Piirivalve ajaloo uurimine ja raamatu ilmumine andis tõuke ka politsei taasiseseisvumisaegse ajaloo uurimise jätkamisele ning järgmise aasta alguses peaks samasugune käsitlus ilmuma ka politsei ajaloost.

Mart Peik 

Mart Peik on Tartu Memento ühingu asutajaliige, andes ühingu edendamisse märkimisväärse panuse. Mart on panustanud ühingu finantsasjade nõustamisel  ja kodulehe korraldamisel.  Oma aktiivse eluhoiaku tõttu on ta osalenud paljudes ühingu ettevõtmistes. Oma kohusetundliku, põhjaliku olemuse ja heade nõuannete poolest on ta ühingu liikmete seas kõrgelt hinnatud.


Eerik-Ivar Künnapuu     

Eerik-Ivar Künnapuu on Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse liige ja Tartu Vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne eestvedaja. Ta tegeleb regulaarselt Vabadusvõitluse mälestusürituste lindistamisega üle Eesti: Sinimägedel kokkusaamised, langenute ümbermatmised, lahingupaikade mälestusmärkide avamised ja soomepoiste tegemisi. Lisaks on ta avaldanud üritustest mitmeid artikleid, selgitamaks tulevastele põlvedele ajaloolisi sündmusi. Omab märkimisväärset arhiivi vabadusvõitlusega seotud üritustest.

Toomas Duvin   

Toomas Duvin on juba kümme aastat SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon - Valga sõjamuuseumi vabatahtlik. Ta on aktiivselt osalenud Valga sõjamuuseumi Eesti sõjaajaloo uurimiskäikudel, aidates jäädvustada ajaloo mälestisi II maailmasõjast ning hilisemast perioodist. Valga Rahvusvahelise militaarajaloo festivali korraldava meeskonna liikmena on ta 10 aasta jooksul andnud oma panuse Eesti sõjaajaloo ja vabadusvõitluse mälestuste hoidmisel ning edasi andmisel. Ta on juhtinud pidulikke jalutuskäike ning olnud nõuandja ja osaleja näidislahingute korraldamisel.

Jaak Pihlak       

Jaak Pihlak on avaldanud arvukalt artikleid koguteostes, aastaraamatutes ja toimetistes ning perioodilistes väljaannetes. Koostanud väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, Vabadussõja mälestussammaste ja Vabadussõjas langenute ning neile pühendatud mälestusmärkide, Eesti Vabaduse Risti ja Läti Karutapja ordeni kavaleride kohta ning kommunistlike repressioonide ja sõjahaudadega seonduvalt.
Muinsuskaitsejuhina on olnud eestvedajaks arvukate Vabadussõja monumentide ja mälestustahvlite rajamisel Eesti riigimeestele ja sõjaväelastele, Vabadussõjas langenuile, Vabaduse Risti ja Karutapja ordeni kavaleridele, metsavendadele ning ühiskonna- ja kultuuritegelastele. Ta on avaldanud monograafiad „Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad”, mis ilmus ka läti keeles ning teose “Eesti ohvitser – langenud Vabadussõjas”.

Toomas Kaun      

Toomas Kaun on Võrumaa Sõjameeste Ühenduse liige, juhatuse esimees ja pikaajaline toetaja. Ta on osutanud abi transpordiga Eestis kui ka välismaal, osalenud lugematutel üritustel kaaslasena ja toetajana vanematele kolleegidele arvestades nende vanust ja tervislikku seisukorda. Ühtlasi on ta Võrumaa Sõjameeste Ühenduse Sõprade Seltsi asutaja, mille tööd ta tänaseni tulihingeliselt veab, et säilitada ühingu dokumentatsioon, lipp ja asjaajamine nii, et see ei jääks kunagi arhiivi pimedusse.

Raivo Aeg       
Raivo Aeg oli Eesti Vabariigi justiitsminister, kes on toetanud ja välja andnud EV 100. aastapäevaks justiitsministeeriumis ellu toodud Vabaduse Tammepärja aumärki Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise võitlejatele ja mälestuste hoidjatele. Raivo Aeg on tõhusalt edendanud ja seisnud represseeritute õiguste eest Eesti Vabariigis.            

Maris Lauri

Maris Lauri  oli Eesti Vabariigi justiitsminister, kes on toetanud ja välja andnud EV 100. aastapäevaks justiitsministeeriumis ellu toodud Vabaduse Tammepärja aumärki Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise võitlejatele ja mälestuste hoidjatele. Maris Lauri on tõhusalt edendanud ja seisnud represseeritute õiguste eest Eesti Vabariigis.

Katrin Lunt    

Viis aastat tagasi oli Katrin Lunt see, kelle juhtida anti  Vabaduse Tammepärja aumärgi sekretariaadi töö. Tema eestvedamisel on sündinud kogu aumärgi valmimise ja annetamise taha kuuluv tehniline töö ja kommunikatsioon.
Katrini ja tema meeskonna korraldada on olnud aumärgi annetamise tseremooniad neli aastat. Lisaks on Katrini eestvedamisel ja korraldamisel toimunud Maarjamäe memoriaalis kolm korda aastas represseeritute mälestustseremooniad.

Silvia Paluoja

Silvia Paluoja on pikaajaliselt kogunud, talletanud ja järjepidevalt ajakirjanduses tutvustanud Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusi, metsavendluse ajalugu ja represseeritute mälestusi. Silvia on kauaaegne ajaloo ja kultuuripärandi jäädvustaja, paikkonna ajaloo talletaja ja kodupaiga ajalooga seotud objektide tähistamise algataja.
Ta on järjepidevalt avaldanud Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Eesti sõjameeste mälestuskiriku, Memento, Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi jt tegevuse teemalisi uudiseid, reportaaže, intervjuusid ja arvamuslugusid ajakirjanduses.

Tiina Niit

Tiina Niit on kogunud ja talletanud kunagiste Lümanda kodutütarde ajaloolisi lugusid, mis kogutud arhiivi. Ühtlasi on ta alates 2012. aastast ka nende vabatahtlikuks rühmajuhiks. 2014/15 õppeaastal kirjutas üks Tiina kodutütar tema juhendamisel uurimustöö Kodutütarde liikumine Saaremaal pärast taasiseseisvumist.

Eevi Laula

Eevi Laula on alates 1998. aastast Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse liige ja büroo juhataja. Kõigi nende aastate jooksul on ta hoidnud korras nii ühingu asjaajamise, arhiivi kui ka hoolitsenud selle eest, et vabadusvõitlejaid tähtpäevade puhul, aga ka ajaloolaste mälestusraamatutes õigesti meeles peetaks.

Rando Kuustik

Jakob Westholmi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja, direktori ning vilistlasena hoiab ta au sees Jakob Westholmi pärandit ja mälestust, arendab edasi laiapõhjalist riigikaitse suunda ning on paistnud silma Eesti lipukultuuri väärtustamise ning õpilaste isamaalise kasvatusega.

Merike Jürjo

Merike Jürjo on andnud ajaloolasena suure panuse lähiajaloo talletamisse ning loonud laiemat teadmist ühiskonnas riigikaitse valdkonna propageerimiseks. Kõik tema tehtu on samm-sammult jäädvustanud Kaitseliidus tegutsenud vabatahtlike tegevust, esitlenud ajalugu inimesekeskselt ja väärtuspõhiselt ning koondanud ajalugu mitmetesse raamatutesse.

Andre Lilleleht

Andre Lilleleht on kauaaegne Eesti Reservohvitseride Kogu esimees ning Eesti sõjameeste mälestuse hoidmisesse üks enim panustanud reservohvitsere. Südamest saadetud pingutusega on tema eestvedamisel hoitud aus reservohvitseride tseremooniaid, mis on seotud Eesti eest võidelnud ja meie seast lahkunud sõjameeste mälestamisega.

Elle Lees

Elle Lees on Konstantin Pätsi Muuseumi asutajaliige ja pikaaegne tegevjuht. Samuti ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Eesti Genealoogia Seltsi, Järvamaalaste Seltsi jt aktiivne liige ning aktiivselt tegelenud Eesti riigivanemate ja teiste omariikluse tegelaste mälestuse hoidmise, kogumise ja tutvustamisega.

Urmas Reinsalu

Urmas Reinsalu on vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuste jäädvustamise tugev propageerija. Tema toetaval kaasabil on teoks saanud mitmed suurprojektid, näiteks valminud on kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel, tema toetaval kaasabil valmis metsavendade ja nende toetajate mälestusmonument Eesti kodu kompleksis Mõnistes ning ta on aktiivne mälestusteenistustel ja meile olulistel üritustel kõneleja.

Oluline on märkida, et Urmas Reinsalu oli siis Eesti Vabariigi justiitsminister, kui tema poole pöörduti ettepanekuga töötada välja EV 100. aastapäevaks aumärk Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise võitlejatele ja mälestuste hoidjatele. Urmas Reinsalu kiitis mõtte heaks ja täna saame öelda, et Vabaduse Tammepärja aumärgi projekt on igati jätkusuutlik.

Urmas Selirand

Urmas Selirand on endine Hiiumaa Muuseumi direktor, nüüd üks Hiiumaa militaarmuuseumi eestvedajatest ja aktiivne kaitseliitlane. Ta on giid, kes tutvustab aastas sadadele inimestele Hiiumaa militaarajalugu ja pärandi ning olnud Tohvri patareide ajalootalgute eestvedajatest.

Ivika Maidre

Ivika Maidre on Teise Maailmasõja mälestuse hoidja ja edasiandja. Ta on juhtinud Vaivara Sinimägede Muuseumi rajamise projekti, olnud üks muuseumi sisu loojatest, tänane muuseumi hing ja lugude jutustaja nii eesti kui ka võõrkeeltes. Lisaks on Ivika Maidre andnud aastate jooksul oma panuse Sinimägede lahinguvälja korrastamisse ning on olnud mitmesuguste ajalootaustaga ürituste korraldaja ning infotrükiste autor.

Oleg Sesk-Harmut

Oleg Sesk-Harmut on Eesti Vabadusvõitlejate Ida-Virumaa Ühenduse üks vähestest elusolevatest sõjast osavõtjatest. Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväe abiteenistusse ning osales rindel Leningradi all, kus teenis välja raudristi. 1944. a. Kingisepa all langes ta vangi, aga tal õnnestus põgeneda. Oleg osales Narva ja Krivasoo lahingutes, sügisel viidi ta Saksamaale õppelaagrisse. Opole all murdis väeosa kotist välja, aga peagi langes ta teistkordselt vangi ning oli laagris Vorkutas. 1946.a. toodi Oleg Sillamäele ja 1949.a. aastal töölaagrisse Metskülla, kust vabanes ilma, et oleks viidud Siberisse.

Ülo Pärn

Ülo Pärn on andnud suure panuse Jõgeva maleva tegevuse jäädvustamisel ja tegelenud aktiivselt maleva ajaloo uurimisega. Ta on koostanud neli mahukat raamatut Jõgevamaa Kaitseliidust. Kuigi Ülo tervis ei ole enam kõige parem, külastab ta maleva staapi endiselt ja leiab ikka mõne teema, mida uurida ning mille kohta märkmeid teha.

Rünno Savir

Rünno Savir tegeleb alates 2017. aastast aktiivselt Põltsamaa vallast ja selle lähiümbrusest pärit Vabadussõjas langenute ja Vabaduse Risti kavaleride  haudade ülesotsimise ja nende korrastamisega. Põltsamaa vallas on korrastatud juba viis kalmistut. Hetkel on Rünno võtnud endale eesmärgiks korrastada endise Puurmani valla territooriumil asuva Kursi kalmistul asuvad Vabadussõjas langenute ja Vabaduse Risti kavaleride haud.

Vello Laprik                                  

Vello Laprik on Kaitseliidu Järva maleva Türi üksikkompanii, Türi III rühma III jao pealik. Ta on oma olemuse ja käitumisega eeskujuks nii noortele kui vanadele, tehes oma toredate naljalugude või lihtsalt tragi olemisega kaaslastele tuju heaks ja paneb noored oma selga sirgu ajama. Vello on tõsihingeline Eesti patrioot.

Uno Aan

Uno Aan on kauaaegne spordi-, haridus-,  kultuuri- ja sotsiaaltöö edendaja Järva maakonnas. Kultuurijuhi ja koduloolasena on Uno Aan aastakümnete jooksul talletanud ja tutvustanud kodukihelkonna Koeru minevikulugu. Ta on kodupaiga muuseumi algataja ning tema eestvedamisel on jäädvustatud vabadusvõitluse ning repressioonide lugu Koeru kihelkonnas.

Ivari Rahula

Ivari Rahula on aastate jooksul oma vaba aega ja tahet panustanud Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamise toetamisele. Tema tõhusal kaasabil toimus Läänemaal suursuguselt korraldatud ja ülemaailmselt kajastatud suurpõgenemise mälestusmärgi avamine Puise rannal 19. septembril 2020. Tema eestvedamisel on aastaid korraldatud sündmusi ja laagreid Läänemaa koolinoortele riigikaitse teemadel.

Villu Jahilo

Villu Jahilo tegutseb siiani aktiivselt Ilumäe koguduse juures ning koondab aja jooksul koostatud materjale ja lindistusi. Tema eestvedamisel taastati 1988. aastal Ilumäe vabadussõja mälestussammas, ta on aastate vältel uurinud ja kirja pannud ümbruskonna metsavendade lood ja koos Jaan Kruusvalliga kirjutanud raamatu "Mets on vend", mis räägib metsavendlusest Palmse vallas ja ümbruses. 79-aastasena asutas ta oma koduõuele külamuuseumi, mille eesmärk on koguda ja säilitada Palmse mõisa külade kultuuripärandit.

Margus Kalda

Margus Kalda on Eesti Reservohvitseride Kogu liige, pikaaegne Kirde osakonna esimees. Ta on aastaid osalenud Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubis toetajaliikmena ning hoiab innukalt vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestust ja annab seda edasi tulevastele põlvedele. Marguse tegevus on olnud teistele eeskujuks ning tema panus vabatahtlikku riigikaitsesse, selle arengusse ja mälestuste hoidmisele on olnud tähelepanuväärne.

Aadu Jõgiaas

Aadu Jõgiaas on vabadusvõitleja, kes oli 1991. aastal Eesti Vabariigi valitsuse salajase töögrupi liige, Toompea Lossis asunud salajase sidekeskuse rajaja ja juht, Eesti Piirivalve Sideteenistuse esimene ülem ning on kaitseliitlane aprillist 1990. Ta on üks neist, kelle tegevuse tulemusena peatati 21. augustil 1991. Tallinna Teletorni vallutamisele asunud dessantsoomukite rünnak. Talle on omistatud ka Tallinna aukodaniku tiitel ning ta on Kaitseliidu Tallinna Maleva Toompea malevkonna, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti Piirivalveohvitseride ja Eruohvitseride Kogu jt organisatsioonide liige. 

Urmas Esna

Urmas Esna on Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi ja Kaitseliidu aktiivne liige. Ta on osalenud pika aja jooksul Teise maailmasõja sõjahaudade otsimis- ja uurimisekspeditsioonidel ning sadade sõjameeste säilmete identifitseerimistel ja ümbermatmistel lahingupaikadest kalmistutele nii Eestis kui Lätis. Samuti on ta osalenud vabadusvõitlejate mälestuste ja arhiiviandmete kogumisel.

Isabella Maripuu

Isabella Maripuu on aktiivne Memento Liidu liige, kelle kaasalöömisel on teoks saanud mälestuspäevad Pärnus ja Tori Sõjameeste Mälestuskirikus. Ta on olnud Pärnu leinapargi eest seisja ja ehitustööde aktiivne järelevalvaja. Kogub ja arhiveerib repressioonidega seotud mälestusi, mille põhjal on avaldanud mitmeid artikleid. Ta kuulub Eesti Lipu Seltsi ning on Punase Risti liige.

Aare Hindremäe

Aare Hindremäe on kaitseliitlane alates 1990. aastast. Ta on aktiivselt kajastanud Kaitseliidu, vabadusvõitlejate ja metsavendluse tegevust meedias ning jäädvustanud sündmusi fotodele ja videotele. Ta on 2014. aastal välja antud raamatu “Lau küla lood” idee autor ja üks kaasautoritest, 2018. aastal ilmunud raamatu “Ingliste sõnas ja pildis” koostaja ja autor ning “Kaitseliidu Rapla malev 30” raamatu autor. Hetkel on tal käsil Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise ajaloo uurimine ja kaante vahele koondamine.

Peep Ummalas

Peep Ummelas on olnud aktiivne kaitseliitlane alates 1994. aastast. Ta on alati valmis panustama Kaitseliitu, annab meelsasti oma oskusi ja teadmisi edasi teistele kaitseliitlastele ning osaleb kohalike maakaitsepäevade korraldamisel. Ta on Eesti Eruohvitseride Kogu ja Rapla Vabadusvõitlejate Ühenduse liige.

Mart Puusepp

Mart Puusepp on kaitseliitlane alates 1990. aastast. Männiku lasketiirus on tema eestvedamisel üles pandud püsiekspositsioonid Eesti laskespordi ajaloost ning näitus eestlastele antud autasudest erinevate riikide sõjavägedes Teise maailmasõja ajal. Koos Vabariigi Presidendi kantseleiga korraldab ta maakondades näituseid kaasaegsetest riiklikest, ametkondlikest ja ühiskondlike organisatsioonide aumärkidest. Ta on Admiral Johan Pitka Relvavendade Seltsi Põhja-Eesti juhatuse esimees, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse juhatuse asendusliige ja Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse liige.

Asta Salumaa

Asta Salumaa küüditati lapsena 1941. aastal Kirovi oblastisse. Andeka lapsena mängis ta Siberis näitemängudes ja hoidis inimeste meeleolu üleval lauludega. Ka praegu esineb ta represseeritute kokkutulekutel Siberis sündinud lauludega. Ta on kirjutanud Siberi mälestustest raamatu: „Midagi igavest pole olemas“, mis on üks hingeminevamaid teoseid sellest raskest perioodist.

Eha Kaljuvee

Eha Kaljuvee kogub küüditamisaja mälestusi ning organiseerib represseeritute tegevusi. Samuti nõustab ja abistab ta teisi represseerituid.

Ivar Sibul

Ivar Sibul on vabatahtlikuna pikema aja vältel propageerinud ja arendanud riigikaitselisi eesmärke ja vabadusvõitluse mälestuste hoidmist Tartus ja Lõuna-Eestis. Ta on pühendunud ja aktiivne kaitseliitlane alates 1993. aastast. Ta kuulub Kaitseliidu Vanematekogusse ja Keskkogusse. Ta on olnud Tartu maleva juhatuse liige ja pealiku abi ning Tartu Akadeemilise malevkonna juhatuse liige, Eesti Reservohvitseride Kogu Lõuna osakonna ja Tartu piirkonna esimees. Ta on koostanud ja toimetanud Kaitseliidu ajaloo mälestustega seotud raamatuid. Loonud, edendanud ja hoidnud välissuhteid Soome reservohvitseridega.

Andu Uus

Andu Uus on alates 1988. aastast panustanud Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisse. Ta on osalenud vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises. Ta on üks Kaitseliidu taasloojatest ning kuulus Äksis asuva Vabadussõja mälestussamba taastajate hulka. Andu Uus lõi ja veab tänaseni eest Tabivere muuseumi, kus toimuvad regulaarselt Eesti vabadusvõitlust ja ajalugu, aga ka moodsaid julgeolekuteemasid tutvustavad üritused nii koolinoortele kui täiskasvanutele. Ta on püstitanud Tabiverre mälestussamba Kaitseliidu ülemale kindralmajor Johannes Rasmaale ja soomusrongide divisjoni ülemale kolonel Karl Partsile. Teda on tunnustatud mitmete Kaitseliidu teenetemärkidega.

Hilja Karjus

Hilja Karjus on represseeritu ning üks esimesi Siberisse saadetud inimeste kokkutulekute organiseerijaid 1974. aastal. Ta kogub ka küüditatute mälestusi.

Harry ja Maia Rebane

Harry ja Maia Rebane on abielupaar, kes on koos tegelenud metsavendluse mälestuse põlistamisega Viljandimaal. Nende eestvedamisel paigaldati 1997. aastal Viljandi Pärnu maantee kalmistule hukatud metsavendade matmispaika mälestuskivi. Nad on mälestuskivi aastakümneid regulaarselt hooldanud. 

Lenno Lüüs

Lenno Lüüs kujundas ja arendas Rõuge vallas Mõnistes metsavenna teemaraja, millega tähistati Rõuge-Viitina piirkonna metsavendade elu ja tegevust ning tutvustatakse laiemalt metsavendluse tahku meie ajaloos. Rajale on paigutatud viis nimelist istepinki, mis on pühendatud hukkunud metsavendadele.

Ülo Isberg

Ülo Isberg on esimene väliseestlane, kes lõpetas vabatahtlike reservohvitseride kursuse Lahingukoolis ja sai Eesti kaitseväe lipniku auastme. Ta on olnud aktiivne kaitseväelane ja kaitseliitlane. Alates 2001. aastast on ta Eesti reservohvitseride kogu liige ning väliseesti osakonna algataja. Alates 2002. aastast kuni tänaseni on ta Kanada Eesti Ohvitseridekogu esimees. Ta on aidanud organiseerida kolonelleitnant Ülo Tamre fondi, millest kaitsevägi ja Kaitseliit said kumbki 30 000 eurot, et igal aastal premeerida parimat Kõrgema sõjakooli lõpetajat, parimat Lahingukooli lõpetajat, aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat. Ta kuulub ka Toronto Eesti Seltsi ja Sõjaveteranite Liitu Kanadas. Samuti on ta Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige.

Indrek Grabbi

Indrek Grabbi on väliseestlane, kes töötab alates enda saabumisest USA-st 2016. aastal heategevuslikus korras Tondi Sõjakooli Ajalooklubis. Ta osales aastatel 2017-2019 aktiivselt Tondi Sõjakooli Memoriaali püstitamisel. Praegu osaleb ta projektis, millega taotletakse Vene Föderatsioonilt Vabadussõjas osalenud ja NKVD-s hukatud 659 Eesti ohvitseri rehabiliteerimist.

Laur Sits 

Laur Sits on represseeritu, kes tegeleb süstemaatiliselt küüditamisaja mälestuste kogumise ja talletamisega. Ta on Murtud Rukkilille ühingu aktiivne liige, represseeritute ühisürituste korraldustoimkonna liige ja ühingu toetaja.

Heino Tina 

Heino Tina on represseeritute tegevuste üks eestvedajatest ja koordinaatoritest, küüditamisaja mälestuste ning esemete koguja ja talletaja. Ta on Murtud Rukkilille ühingu tegus ja aktiivne liige, samuti ürituste korraldustoimkonna liige.

Aleksander Kalamats 

Aleksander Kalamats osales Eesti kaitselahingutes Narva rindel, lahingute lõpus sai haavata. Ta oli Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse asutajaliige ning osales aktiivselt kõikidel Lasnamäe piirkonna koosolekutel ja üritustel.

Kahjuks ei ole Aleksander Kalamatsi enam meiega. Tema aumärk anti üle lähedastele.

Erich Lillioja 

Erich Lillioja osales Eesti kaitselahingutes Narva rindel. Lahingute lõppedes varjas ennast metsavennana Eestimaa metsades, hiljem oli sundkorras tööpataljonis Tallinnas. Ta osaleb aktiivselt ühenduse korraldatud üritustel ja tutvustab oma lahingukogemusi ühingu noorematele liikmetele. 

August Tuisk  

August Tuisk osales Eesti kaitselahingutes. Ta arreteeriti ning viibis Dubrovka vangilaagris Leningradi oblastis, kust saadeti Tallinna. Ta on Eesti Lennuväepoiste Klubi asutajaliige ja klubi viimane juhatuse esimees. August on Eesti Vabadusvõitlejate Lasnamäe piirkonna Tallinna Ühenduse liige, mille tegemistest võtab aktiivselt osa ja esineb sageli ajalooteemaliste loengutega.

Endel Sild 

Endel Sild teenis Saksa sõjaväes ja Eesti diviisis velskrina. Endel kuulub Tartu Vabadusvõitlejate Ühendusse, on ühenduse algaastail aidanud palju kaasa organisatsiooni arengule. Viimastel aastatel on jäänud koduseks, kuid tunneb endiselt ühenduse tegevuse vastu huvi. 

Ülo Subbi  

Ülo Subbi teenis Saksa sõjaväes Eesti lennuväe täiendusüksuses Pärnus ja Liilavis. Ülo oli ka Taanis väljaõppel, samuti kuulus ta õhutõrje divisjoni Dortmundis ja 20. Eesti diviisi tagavarapataljoni. Ta on olnud kinnipidamisel Kemerovo oblasti vangilaagris. 

Joosep Toim 

Joosep Toim osales Narva rindel kahurväes reamehena. Enne sõda oli ta ka skaut. Joosep kuulub Tartu Vabadusvõitlejate Ühendusse. Ta on pikki aastaid olnud ühenduse aktiivne liige, aidates kaasa ka juhatuse tööle. Ühenduse algaastail osales Joosep sporditegevuses organiseeriva ja innustava liikmena. 

Robert-Rudolf Volk 

Robert-Rudolf Volk teenis Saksa sõjaväes käsundus-all-ohvitserina ning oli seetõttu kinnipidamisel Tallinnas filtratsioonilaagris. Enne sõda oli ta Kaitseliidu Paide malevas ja Järvamaa scoutspataljonis. Ta on Tartu Vabadusvõitlejate Ühenduse vanim liige. Tal on alles hoitud Kaitseliidu pilet aastast 1939. 

Linda Pikkani (Oeselg)  

Linda Pikkani on Eesti Natsismiohvrite Ühingu Saaremaa osakonna looja ja juhatuse esimees ja ka käesoleval ajal, oma kõrgele eale vaatamata, juhatuse liige. Tema algatusel on koostatud mitmeid nimekirju nii alles olevate küüditatute kui ka nimekiri Saksamaalt rahalise abi taotlemisel; on paigaldatud mälestuskivid Mõntu sadamasse ja Sõrve sääre tippu.

Enn Peterson 

Enn Peterson küüditati 1949. aastal koos vanematega Novosibirski oblastisse. Ta on teeninud Eesti piirivalves vanemleitnandina ning Mere- ja Lennupääste Koordinatsioonikeskuse vanemspetsialisti ametikohal. Enn on Eesti Eruohvitseride Kogu liige, Eesti Piirivalveohvitseride Kogu liige, Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse Lasnamäe piirkonna vanem alates 2010 ja paljude teiste ühingute eestvedaja. 

Arvo Põlluste 

Arvo Põlluste on Pärnu Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu liige. Ta on pikaajaliselt tegelenud Eesti Vabadussõja mälestusmärkide ja iseseisvuse eest võidelnute kalmistute ning haudade taastamise, ehitamise ja korrastamisega (näiteks: President K. Pätsi ausammas Tahkurannas ning Pärnu Vabadussõjas langenute mälestusmärk ja kalmistu).

Erik Täht 

Erik Täht, olles Eesti Vabariigi Kagu majanduspiiri kaitsel, ründasid teda 1991. aasta juunikuus Nõukogude Liidu Miilitsa Eriüksuse (OMON) võitlejad. Ta osutas neile verbaalset vastupanu, nõudis korralduste täitmist, kuid sai rünnaku tõttu üliraskeid vigastusi. 

Kaie Mägi

Kaie on Põlvamaa represseeritute piirkondlik juht, tegevuste koordinaator ja mälestuste koguja. Tema eestvedamisel toimuvad Põlvamaal represseeritute kokkusaamised, mälestuspäevade ja tähtpäevade tähistamised. Kaie osaleb Põlvamaa esindusega represseeritute üritustel üle Eesti.

Tõnis Tõnisson 

Tõnis on Kaitseliidu taasasutaja Järvakandis. Ta on Kaitseliidu, vabadusvõitluse ja metsavendluse uurija ja talletaja, kes on aktiivselt kajastanud Kaitseliidu ja vabadusvõitlejate ajalugu ja sündmusi meedias. Hetkel on Tõnis ajalehe „Raplamaa Sõnumid“ peatoimetaja.

Prohhor Loomik 

Prohhor Loomik on Kaitseliidu Rapla maleva liige ja Märjamaa kompanii rühmapealik. Lisaks toimuvad tema eestvedamisel Märjamaa alevis Vabadussõjas langenute ausamba juures üritused, pärgade asetamised ja muud tegevused. Tema eestvedamisel valmis Märjamaa kompanii lipp, mis õnnistati sisse samas kohas. Prohhor tegeleb Märjamaa lähiümbruses metsavendluse uurimisega ning on aidanud mälestusüritusi korraldada. Ta on panustanud oma vaba aega Märjamaa valla korraldatud üritustel avaliku korra tagamisel.

Helju Kaar 

Helju on represseeritute tegevuste üks eestvedajatest ja koordinaatoritest, küüditamisaja mälestuste ning esemete koguja ja talletaja. Tema eestvedamisel toimuvad Valgamaa represseeritute kokkusaamised, mälestuspäevade ja tähtpäevade tähistamised. Helju osaleb Valgamaa esindusega represseeritute üritustel üle Eesti.

Taimo Kask 

Taimo Kask töötas pensionile siirdumiseni Tallinna reisisadama piiripunktis ja viimase perioodi punkti juhataja asetäitjana. On aktiivselt kaasa löönud Admiral Johan Pitka Relvavendade Ühenduses, Eesti Akadeemilises Sõjaajaloo Seltsis, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidus, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Raplamaa ühenduses ja mujal. Kaheteistkümnendat aastat on ta Valga linna tippürituse Rahvusvahelise Valga Militaarajaloo Festivali töögrupi liige ja aktiivne Valga sõjamuuseumi vabatahtlik abiline. Ta on aidanud muuseumil koguda ja tutvustada piirkonna sõjaajalugu ning metsavendluse ajalugu.

Romet Pazuhanitš 

Romet Pazuhanitš kogub repressiooniaegseid mälestusi ning tutvustab neid nooremale põlvkonnale noorkotkaste tegevuse ja talurahvamuuseumi tegevuse abil. Ta on okupatsiooniaja mälestuste koguja, kokkutulekute korraldaja ja Eesti Kodu memoriaali arendaja.

Kaarel Aluoja 

Kaarel Aluoja on aastakümnete jooksul koolijuhi, ajakirjaniku ja koduloo talletajana kogunud ning tutvustanud tulevastele põlvedele Järvamaa ja järvalaste vabadusvõitluse ning repressioonide lugu. Tema poolt on talletatud ning aastatel 2002-2019 ajalehes Järva Teataja ilmunud enam kui poolesaja Kesk-Eestiga seotud perekondade traagilised lood võõrvõimu okupatsioonide haardes. 2019. aastal, mil möödus 70 aastat märtsiküüditamisest, ilmusid 34 Kaarli ülestähendatud küüdilugu kogumikus „Ära“. Tema toimetamisel on aastatel 1996-2020 talletatud seitsmesse köitesse Türi kihelkonna minevikulugu käsitlevad artiklid. 

Helmuth Pastarus 

Helmuth Pastarus oli II maailmasõja ajal 11. öölahingulennugruppi langevarjude pakkija ja relvade hooldaja. 1944. a sügisest oli ta Saksamaal Pillau-Siinemünde-Frankfurt Oderil ning sõja lõpuni Taanis. Sõja lõpul viidi diviis Saksamaale Dortmundi linna, kus toimus veel õhutõrje väljaõpe. Hiljem langesid võitlejad NKVD kätte ja saadeti Venemaale Magadani. Helmuth oli seal jälgimise all ja töötas ekskavaatorijuhina. Veresüüd temal ei leitud ja 1946. a detsembris lubas Moskva kontroll Helmuth Pastaruse Eestisse, elukohaks määrati Viljandi.

Helmuth on jätkuvalt aktiivne Sõjaaegsete Eesti lennuväelaste ühenduse ja Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi liige. 

Jüri Tiinas 

Jüri Tiinas oli Piirikaitserügemendi rannapatrullis Aseri piirkonnas 1943. aasta veebruarist septembrini. Edasi teenis 20. diviisi 4. rügemendis. 1943. aasta septembri lõpust osales Eesti Leegioni õppelaagis Poolas. 1944. a jaanuarist võitles Eesti kaitselahingutes Narva piirkonnas, mais sai haavata ja viidi Rakvere Omakaitsehaiglasse, juunis opereeriti ja peagi paranes haavadest. 

Septembris pakuti võimalust kas minna Saksamaale või jääda kodumaale, valis isamaa. 1945. a tuli NKVD teda arreteerima, Jüri polnud kodus, aga isa arreteeriti. Jüri jätkas teenistust metsavennana. 1946. a augustis lõpetas ta metsavenna elu üldamnestia alusel. 

On Eesti Leegioni Veteranide Virumaa klubi kauaaegne liige ja praegune juhatuse esimees.

Hans Savisik

Hans Savisik on sõjaliste teenetega vabadusvõitleja ja Eesti Sõjameeste Sakala ühingu kauaaegne aktiivne liige. Hans Savisik on Ühingu kõige vanem liige ja viimane Idapataljonide võitleja meie hulgas. Ta alustas vabadusvõitlust 1941. aasta suvel metsavennana, osales Omakaitse loomisel, augusti lõpus astus Viljandis formeeritud 182. Julgestusgrupi 6. kompaniisse. Ta osales Sinimägede lahingus ja Krivasoos.

Harry Erm 

Harry Erm on sõjaliste teenetega vabadusvõitleja ja Eesti Sõjameeste Sakala ühingu kauaaegne aktiivne liige. Harry Erm alustas sõjateed 1944. aastal Põltsamaal, võttis osa Sinimägede lahingust. Ta on ka Memento liige, juhtis Viljandimaa represseeritute ühingu tegevust 18 aastat. Ta on kirjutanud kaks koduloolist raamatut ja kohalikus lehes mitmeid artikleid.

Reemet Sits 

Reemet Sits on Läänemaa Memento liige. Ta on osalenud mälestusürituste korraldamisel Läänemaal, aga ka üleriigiliste ürituste, nagu Pilistvere ja Sinimägede kokkutulekute korraldamisel. Ta on tegus Kaitseliidu liige aastast 1992. Töötades Läänemaa Haigla kiirabis, annetati tema algatusel kiirabiauto Kaitseliidu Lääne malevale, mille roolis ta vabatahtlikuna võtab osa rahvarohkete ürituste turvamisel, kindlustades sellega eakatele liikmetele turvatunde.

Valdo Raidma 

Valdo on Kaitseliidu Jõgeva maleva looja, kauaaegne Vaimastvere kompanii pealik, pühendunud Kaitseliidu töös osaleja ja abipolitseinik; eestluse ja Eesti vabariigi aadete hoidja; samuti EVL liidu Jõgeva ühenduse aktiivne liige.

Ken Poola 

Ken Poola on Kaitseliidu liige aastast 2014. Ken korraldab Kaitseliidus koostööd Soomega. Ta lööb kaasa Kaitseliidu spordiüritustel, esindades KL Lääne malevat. On osalenud korduvalt puuetega inimeste suvelaagri läbiviimisel, õpetades üleelamist ja laagri püstitamist. Ken võtab võimalikult palju osa maleva ja malevkonna tegemistest, osaleb isamaaliste sündmuste tähistamisel Hiiumaal, on aktiivne kogukonna liige ja eeskujulik kaitseliitlane. 

Eldor Pärn 

Eldor Pärn värvati 1944. aastal Saksa sõjaväe lennuväe abiteenistusse. Teel Saksamaale põgenes mõne kamraadiga rongist ja naasis kodukohta. Ta on Eesti Vabadusvõitlejate Ida-Virumaa Ühenduse asutajaliige ja aktiivne osaleja. 

Jüri Trei 

Jüri Trei on Eesti iseseisvuse taastamisel ja kõigil järgnevatel aastatel täitnud olulist osa meie riigi ja rahva isamaalisel kasvatamisel. Tema juhiste ja tema korraldamisel on toimunud vaba Eesti esimesed paraadid, vastuvõtud ja teised pidulikud sündmused. Jagab lahkesti oma teadmisi ja oskusi tseremooniate korraldamise osas, on nõudlik ja kohusetundlik isamaalane. Olles Eesti Lipu Seltsi esimees, hoiab ta alati kõrges Eesti lipu traditsiooni. On aktiivne Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse liige, Jaan Poska Mälestusfond SA juhatuse liige, Peterburi Jaani kiriku fondi juhatuse liige ja mitmete teiste isamaaliste organisatsioonide liige. 

Taivo Möller on Põlvamaa vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees ja Eesti vabadusvõitlejate liidu juhatuse liige. Ta on kaitseliidu Põlva maleva asutajaliige ja Kuperjanovi pataljoni taastaja ning olnud Põlvamaa piirivalvejuht.

Robert Nagel. Aktiivse kaitseliitlase ning eestluse hoidja Robert Nageli algatusel ja eestvõtmisel püstitati möödunud aasta 23. juunil Eesti Vabariigi ja kaitseliidu 100. aastapäeva auks Iisakusse ainulaadne Alutaguse vabadusvõitlejate mälestusmärk, millega meenutatakse Alutaguse valla maadel sõjas langenud kaasmaalasi.

Jüri Uppin. Kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni toimekas liige ja Eesti eruohvitseride kogu toetajaliige Jüri Uppin osaleb aktiivselt noorsoo isamaalises kasvatuses. Muu hulgas on ta rajanud muistse vabadusvõitluse mälestuse jäädvustamiseks Jüriöö pargi.

Marek Nummu. Kaitseliidu Harju maleva liige, Eesti vabadusvõitlejate Tallinna ühenduse juhatuse aseesimees ja Eesti eruohvitseride kogu aktiivne liige Marek Nummu osales 1991. aastal Toompea kaitsmisel, hiljem on ta käinud missioonil Iraagis ja Bosnias. Marek Nummu korraldab ka sõjaaegsete Eesti lennuväelaste ühenduse tegevusi ja osaleb aktiivselt Eesti vabadusvõitlejate rahula heakorratöödel.

Malle Annus on aktiivne okupatsiooniaja mälestuste koguja ning 100 tamme pargi rajamise aktivist.

Mare Tammerand kogub küüditamismälestusi ja küüditamisteemalisi esemeid ning tutvustab neid kodumuuseumis.

Peeter Klausen. Teenekas piirikaitsja ning endine Põhja-Tallinna Kodukaitse divisjoni ülem Peeter Klausen osaleb aktiivselt piirivalve ohvitseride kogu töös.

Lembit Muuga. Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Lembit Muuga teenis 1944. aastal piirikaitserügemendis ja osales hiljem liikumises Sini-Must-Valge. Vastupanuliikumisse ja Saksa sõjaväkke kuulumise eest saadeti ta 10 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele.

Georg Vissak oli kuni 1940. aastani noorkotkas, aastatel 1942-1943 teenis mereväes ja 1944. aastal piirikaitserügemendis ning osales lahingutes Tartu all. Georg Vissak on olnud aastaid Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige.

Hillar Tassa. Tartu vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Hillar Tassa oli allohvitserina tegevteenistuses aastail 1941-1944 ja oli hiljem Relvastatud Võitluse Liidu liige. Vastupanuliikumises osalemise eest saadeti kümneks aastaks Vorkuta sunnitöölaagrisse.

Raimond Lunev. Eesti reservohvitseride kogu liige ja Lääne osakonna esimees, Eesti endiste metsavendade liidu liige, Admiral Johan Pitka relvavendade ühenduse liige ja Eesti vabadusvõitlejate liidu Läänemaa ühenduse liige kapten Lunev on kaitseliidu taasasutaja. Raimond Lunev hoiab innukalt vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestust ning annab seda edasi tulevastele põlvedele.

Aksel Heidemann. Kaitseliidu taastaja Läänemaal, Risti malevkonna liige kapten Aksel Heidemann pühendab märkimisväärselt aega ja tarmu vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamisele. Härra Heidemann on küüditamispäevade korraldustoimkonna liige ning mälestuspäevade ja muude ürituste korraldaja.

Aavo Väli. Kaitseliidu Rapla maleva Märjamaa üksikkompanii pealik, Eesti eruohvitseride kogu ja vabadusvõitlejate liidu Rapla ühenduse liige Aavo Väli on metsavendluse uurija ning osaleb aktiivselt Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamisel ning noorte isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisel.

Valjo Tooming. Kaitseliidu Rapla maleva pealik Valjo Tooming tegutseb ka Tallinna Reaalkooli riigikaitse õpetajana. Ta osaleb aktiivselt Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamisel ning noorte isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamisel.

Mart Reino. Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna pealik, kaitseliidu keskkogu ja vanematekogu liige Mart Reino osales aktiivselt Eesti Vabariigi taastamisel. Eesti reservohvitseride kogu juristide sektsiooni kaudu aitas koostada riigikaitse valdkonna õigusakte, hiljem on töötanud vandeadvokaadi ja kohtunikuna. Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liikmena korraldab isamaalisi ja riigikaitselisi üritusi.

Helve-Esta Sillamaa. Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liige proua Sillamaa tegutseb aktiivselt kõigi Hiiumaal toimuvate isamaaliste ürituste korraldamisel.

Hanno Tamm. Tegevust vabadusvõitlejana alustas Hanno Tamm okupatsiooniajal, kui tähistas Porkuni lahingus langenute hauad vaskristidega, nüüd aga hoolitseb mälestuspaiga korrashoiu eest. Samuti hoolitseb ta Vistla memoriaali eest.

Jaak Haud. Sõjateaduste ja kasvatusteaduste magister, Tallinna aukodanik Jaak Haud on andnud välja hulga sõjandus- ja julgeolekuteemalisi raamatuid. Tema eestvedamisel püstitati memoriaal neile Tondi sõjakooli lõpetajatele ja õppejõududele, kes hukkusid okupatsioonides.

Elmo Nelk. Võrumaa sõjameeste ühenduse juhatuse liige Elmo Nelk on kaitseliidu Võrumaa maleva taastaja ning aktiivne liige, kes veab eest ja korraldab üritusi ning represeeritute mälestuspäevi.

Linda Kõiv. Võrumaa sõjameeste ühenduse kauaaegne liige proua Kõiv peab juhatuse liikmena korras ühenduse paberi- ja rahaasjad.

Jaen Teär. Kaitseliidu Saaremaa maleva taastaja, Saaremaa vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees kapten Teär on Saaremaa metsavendluse uurija ning aktiivne vastupanuliikumise mälestuse hoidja.

Heino Salumaa. Saaremaa vabadusvõitlejate ühenduse aktiivne liige Heino Salumaa võitles 1951. aastani metsavennana okupatsioonirežiimi vastu ning saadeti seetõttu aastateks vangilaagrisse.

Vaike Kupper. Endiste poliitvangide Loode-Eesti ühingu pikaaegne liige ja endiste õpilasvabadusvõitlejate ühingu liige Vaike Kupper osales vastupanuliikumises juba lapsena, kui abistas metsavendi. Selle eest saadeti alaealine Vaike kümneks aastaks range režiimiga vanglasse ja eluaegsele asumisele.

Rein Viira. Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse aktiivne liige Rein Viira on olnud eestluse edendaja Rootsis. Ta tegutseb Eesti sõjameeste mälestuskiriku juures ning arendab Eesti ja Rootsi ohvitseride koostööd.

Leho Lõhmus. Sõjaajaloo uurija ning arvukate ajalooraamatute autor Leho Lõhmus on olnud Nõmme malevkonna kaitseliitlastele hindamatu abiline, aidates korrastada Vabadussõjas langenute haudu ning korraldades mälestusüritusi ja sõjaajalugu tutvustavaid koosviibimisi.

Rein Puudersell. Kaitseliidu taasasutaja ning kaitseliidu Valgamaa maleva auliige härra Puudersell on aktiivne kogukonnajuht ja kohaliku muinsuskaitse eestvedaja. Ta on aidanud taastada Lüllemäe vabadussammast ja korraldanud selle hooldamist. Ta on uurinud ja hoidnud Eesti Vabariigi algusaja ning Vabadussõja mälestust.

Rannar Kerge. Jõgeva vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse esimees, endine kaitseliidu  Jõgeva maleva pealik Rannar Kerge on kaitseliidu taasasutaja ning Jõgeva Vabadussõja mälestussamba taastaja.

Ants August Nurk. Jõgeva vabadusvõitlejate ühenduse juhatuse liige härra Nurk on kaitseliidu Jõgeva maleva taastaja ning selle esimene pealik. Tema kaasabil toimuvad Jõgevamaal isamaalised sündmused ja represseeritute mälestuspäevad.

Einar Juuse. Kaitseliidu kauane liige ja endine Jõhvi malevkonna pealik ning Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaa ühenduse juhatuse liige Einar Juuse korraldab Ida-Virumaal isamaalisi sündmusi ja represseeritute mälestuspäevi. Samuti osaleb ta noorsoo isamaalises kasvatamises ning kogub vanade sõjameeste ja metsavendade mälestusi.

Hans Pappel. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühingu juhatuse liige Hans Pappel osales 1944. aastal Eesti kaitselahingutes. Selle eest oli ta pärast sõda Venemaal sõjavangis ja tööpataljonis.

Alfons Jakobson. Kaitseliidu taaslooja Järvamaal Alfons Jakobson korraldab represseeritute mälestuse jäädvustamist ja osaleb aktiivselt noorte isamaalises kasvatuses.

Ants Kalam. Kaitseliidu taastaja, Sakala maleva auliige, Karksi malevkonna esimene pealik Ants Kalam on olnud aastakümneid aktiivne isamaalane mitmel rindel ja uurinud metsavendlust.

Arvo Pede. Kohaliku elu eestvedaja ning isamaaliste sündmuste korraldaja, kaitseliidu liige Arvo Pede pühendab märkimisväärselt aega ja tarmu represseeritute, vabadusvõitlejate ja vastupanuliikumises osalenute mälestuse hoidmisele ja edasiandmisele.

Eino Elmend. Eesti õigusvastaselt represseeritute liidu „Memento“ Valgamaa ühenduse asutajaliige ja juhatuse liige Eino Elmend on andnud suure panuse Eesti represseeritute ja vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamisele. Ta on leinapäevade korraldustoimkonna liige ning isamaaliste tähtpäevade ja mälestuspäevade korraldaja.

Henn Sokk. Järvamaa muuseumi sõprade seltsi juhatuse liige Henn Sokk on lähiajaloo jäädvustaja, kes on avaldanud mitu raamatut Järvamaast ja lähiajaloost ning Järvamaa kaitsepataljonist Vabadussõjas. Samuti korraldab ta isamaalisi üritusi ning mälestuspäevi.

Tiina Tojak. Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektori Tiina Tojaki eestvedamisel on tähistatud ja korrastatud ohtrasti matmispaiku ja taastatud mälestusmärke. Samuti on ta uurinud ja tutvustanud Eesti sõjaajalugu.

Mairold Agu – Eesti vabaduse eest võitlemise ning Eesti ohvitseride ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamise eest

Heiki Ahonen – vastupanuvõitleja, lähiajaloo hoidmise eest

Arnold Aljaste – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Ants Aluoja – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Martin Andreller – metsavendade ajaloo kogumise ja tutvustamise eest

Mehis Born – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Peeter Bötker – vastupanuvõitleja, lähiajaloo hoidmise eest

Anne Eenpalu – isamaalise kasvatuse ja aktiivse mälestusürituste korraldamise eest

Herbert Gailan – natsismiohvrite mälestuste kogumise ja jäädvustamise eest

Gunnar Grünthal – vastupanuvõitleja. Lähiajaloo hoidmise eest

Hans Hatto – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Sulev Hatto – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Erik Heinmaa – poliitvang aastatel 1949-1955

Juhan Hepner – vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Martin Herem – metsavendluse uurimise ja talletamise eest

Innokenti Hiet – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Toomas Hiio – vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamise eest

Heino Hints – metsavendluse mälestuse talletamise eest

Jannu Holsting – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Aare Hõrn – metsavendade hukkumis- ja matmispaikade otsimise ja mälestuste jäädvustamise eest

Toomas Ild – vastupanuvõitleja, lähiajaloo hoidmise eest

Heidi Ivask – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Jaanus Jahilo – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Ago Juurik – vabadusvõitluse mälestuse hoidmise eest

Ene Juurik – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Anu Jõgeva – metsavendade hukkumis- ja matmispaikade otsimise ja mälestuste jäädvustamise eest

Herbert Kaasikmäe – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Vaino Kallas – Eesti vabaduse eest võitlemise ja mälestuste edasiandmise eest

Erik Karl – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Andrus Karula – panuse eest riigi turvalisuse ülesehitamisel ja hoidmisel ning isamaaliste aadete edendamisel

Leonhard Kasak – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Enno Kase – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Lembit Kaselaan – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Manivald Kasepõld – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest

Jüri Kask – Eesti sõjameeste mälestuste jäädvustamise eest

Arnold Kirss – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Mauri Kiudsoo – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Meelis Kivi – isamaalise kasvatuse ja lähiajaloo tutvustamise eest

Ülo Korjus – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Virve Kroll – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Arnold Kull – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Eduard Kuuskor – Raua tänava lahingu veteran, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Raul Kuutma – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Raimo Ladva – represseeritute mälestuste kogumise ja tutvustamise eest

Gunnar Laev – Eesti vabaduse eest võitlemise ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamise eest

Evald Laidvere – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Ruuben Lambur – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Riina Leevald – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Evald Leppmets – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Viktor Linnamägi – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Endel Luik – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Laine-Amalie Lulla – vabadusvõitluse mälestuse hoidmise eest

Heiki Magnus – vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamise, mälestusürituste ja tähtpäevade korraldamise eest

Mati Mandel – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Tiina Margus – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Meelis Maripuu – lähiajaloo jäädvustamise eest

Eduard Meemann – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Gunnar Metsmaa – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Georg Mõttus ­– Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Meelis Mõttus – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Boris Mäemets – Eesti vabaduse eest võitlemise vabadusvõitlejate mälestuse hoidmise eest

Elvi Mägi – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Harald Mäepalu – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Kaljo Mätik – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Tiia Niinemaa – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Viktor Niitsoo – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Mart Niklus – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Lembit Noor – lähiajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Ülo Noorkõiv – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Tiit Noormets – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Tiia Nurmis – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Aksel Ojaste – Eesti vabaduse eest võitlemise ning metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Ülo Ojatalu – vastupanuvõitluse jäädvustamise eest

Toivo Paabo – vastupanuvõitleja, lähiajaloo hoidmise eest

Ageeda-Andrea Paavel – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Lagle Parek – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Ilona Petrova – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Hindrek Piiber – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest

Ervin Piirsalu – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Saima Pildre – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Kirsti Portnov – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Lembit Prits – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Rein Purje – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Tiit Põder – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest

Eve Pärnaste – vastupanuvõitleja, lähiajaloo talletamise eest

Meelis Pääbo – vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustamise eest

Vello Raie – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Valdeko Raig – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Ernst Raiste – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Arvo Raudsepp – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Valdek Rautso – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Valdur Raudvassar – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Endel Reiljan – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Leho Rennit – metsavendade mälestuste jäädvustamise toetamise eest

Artur Roopalu – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Elmar Roose – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Evald Rätsep – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Manivald Sahkai – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Henno Sepp – Eesti vabaduse eest võitlemise ja noorte isamaalise kasvatuse eest

Ants Silm – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ja noorte isamaalise kasvatuse eest

Andres Siplane – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Sven Soomets – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Rein Steinfeldt – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Uno Säästla – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Velli-Elite Tamm – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Oliver Tamsalu – soomepoiss, Soome vabaduse ja Eesti au eest võitlemise eest

Enn Tarto – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Tiiu Teesalu – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Vilma Tikerpuu – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Marju Toom – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Heldur Toomet – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise eest

Armand Trei – Eesti vabaduse eest võitlemise ja vabadusvõitlejate mälestuse jäädvustamise eest

Harri Tromp – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Harald Trumm – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Enn Tupp – Eesti ohvitseride mälestuse jäädvustamise ning noorsoo isamaalise kasvatuse ja kaitsetahte arendamise eest

Erich Tõnismaa – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Toomas Tõnisson – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Enno Uibo – represseeritute huvide kaitsmise, mälestusmärkide rajamise ja mälestuste jäädvustamise eest

Arnold Unt – metsavendade hukkumis- ja matmispaikade otsimise ja mälestuste jäädvustamise eest

Endel Uudevald – represseeritute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Sulev Vaasna – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Feliks Vaher – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Ott Valgma – poliitvang, Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Peep Varju – represseeritutute mälestuste hoidmise ja tutvustamise eest

Arved Visse – Eesti vabaduse eest võitlemise eest

Rein Väli – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise eest

Siim Õismaa – vabadusvõitluse ajaloo talletamise ja tutvustamise eest

Leo Õispuu – Eesti iseseisvuse eest võidelnute ja terroriohvrite mälestuste jäädvustamise, hoidmise ja tutvustamise eest

Viimati uuendatud 31.08.2023